Rubla väärtus on sel aastal järsult kukkunud

Valuutavahetuspunkt Moskvas. EPA/YURI KOCHETKOV Foto: YURI KOCHETKOV

Rubla kurss on sel aastal nii euro kui dollari suhtes libisenud viimase 10 kuu madalaimale tasemele. Kukkumise põhjuseks on langenud energiahinnad.

Venemaa valuuta on alates detsembri algusest järk-järgult langedes kaotanud ligikaudu veerandi oma väärtusest. Kui eelmise aasta teises pooles sai ühe euro eest stabiilselt ligi 60 rubla, siis täna maksab üks euro juba 80 rubla. Dollari kursiks on 75 rubla.

Rubla väärtus langeb tänu uutele lääne sanktsioonidele ja Moskva kahanevatele energiatuludele. Samuti avaldavad suured sõjalised kulutused valuutale survet, kirjutas Financial Times.

Kuna keskpank rakendab endiselt rubla kurssi toetavat kapitalikontrolli ja väliskaubandus toimib kehvasti, siis ei kajasta analüütikute sõnul Vene raha väärtus enam tulevikku suunatud hinnangut majanduse olukorrale, vaid pigem lühiajalist vaadet.

«Kaubavood on muutunud rubla kursi liikumise peamiseks teguriks,» ütles BCS Global Marketsi peaökonomist Natalia Lavrova.

Rubla selle aasta languse põhjuseks on madalamad energiatulud, mis on tingitud lääne sanktsioonidest Venemaa naftaekspordile, sealhulgas ELi detsembris kehtestatud 60-dollarilise barreli hinna ülempiirist. Moskva müüb nüüd suure osa oma naftast Hiinale ja Indiale, kes nõuavad hinnasoodustust, eriti alates 5. veebruarist, mil G7 ja ELi sanktsioone laiendati Venemaa naftatoodetele.

Brenti toornafta ja Venemaa Uurali nafta hinnavahe oli teisipäeval 29,24 dollarit võrreldes 18,55 dollariga novembri alguses. Jaanuari Venemaa eelarvetulud langesid aastaga 46 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Rubla langust pidurdab keskpank, kes müüb oma riiklikust investeerimisfondist Hiina valuuta renminbi osalusi vastavalt enda kehtestatud «eelarvereeglitele»: kui energiatulud on oodatust väiksemad, müüb pank vahe katteks fondi varasid.

Jaanuaris müüs Venemaa rahandusministeeriumi andmetel renminbisid 54,5 miljardi rubla eest ja plaanib seda summat veebruaris kolmekordistada. Kui see nii oleks, moodustaks see vähem kui 6 protsenti fondi kogu renminbi mahust, mis viitab sellele, et strateegiat saab mõnda aega säilitada.

Nõrgem rubla annab Venemaale suuremad eksporditulud, kuna energiatulu laekub peamiselt dollarites ja eurodes, samas kui valitsuse kulutused on suures osas kohalikus valuutas.

«Kui vahetuskurss langeb ühe rubla võrra, saab eelarve täiendavalt 120 miljardit rubla,» ütles Lavrova.

Hiljutine rubla kursi langus pole Moskva jaoks ilmtingimata halb uudis: eelmisel aastal muretses valitsus, et valuuta on liiga palju tugevnenud. Majandusminister Maxim Reshetnikov ütles pärast seda, kui dollari kurss langes 50 rublani, et «paljude tööstusettevõtete kasumlikkus muutus sellise vahetuskursi juures negatiivseks».

Liiga nõrk valuuta kujutab endast aga riske inflatsioonile – kallima impordi tõttu – ja finantsstabiilsusele, kuna see tekitab likviidsusnõudeid, ütlesid Kiievi majanduskooli instituudi analüütikud hiljuti avaldatud aruandes.

Valitsuse statistika näitab survet valuutale. Jaanuaris langes jooksevkonto ülejääk ehk vahe netoväärtuses ekspordi ja impordi vahel 8 miljardi dollarini. See oli aastases võrdluses ligi 60 protsendiline langus.

Nafta- ja gaasitulude vähenemine avaldab survet ka riigi rahandusele. Kuid selle asemel, et püksirihma pingutada, suurendas riik jaanuaris kulutusi aastavõrdluses 59 protsenti. Veebruari lõpuks oli Venemaa rahandusministeeriumi andmetel kulutanud 17 protsenti 2023. aasta eelarvest, kuid teenis vaid 5,3 protsenti oma eeldatavast aastasest tulust.

Kui madalale rubla kurss veel langeb, on ebaselge. Hiljutine Venemaa analüütikute uuring ennustas, et valuutaga kaubeldakse sel aastal dollari suhtes vahemikus 67–77 rubla, mida esimene asepeaminister Andrei Belousov nimetas «Vene tööstuse jaoks kõige mugavamaks».

Analüütikud usuvad, et valuuta edasise suuna määravad samad tegurid, mis seda praegu juhivad – impordi ja ekspordi muutumine, eriti energiasektoris.