AK Plastprügikatastroof tuleb aina lähemale

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Indoneesia keskkonnaktivistide grupp asutas Ida-Jaava provintsis Surabaya lähedal plastpudelitest muuseumi Tunnel 4444.
Indoneesia keskkonnaktivistide grupp asutas Ida-Jaava provintsis Surabaya lähedal plastpudelitest muuseumi Tunnel 4444. Foto: Prasto Wardoyo/REUTERS/Scanpix

Vaatamata ühiskondlikule survele vähendada ühekordselt kasutatavate plastide kasutamist, pole pingutused eriti vilja kandnud, pigem vastupidi. Austraalia mittetulundusühingu Minderoo Foundation värske raporti sõnul tekitati maailmas 2021. aastal rekordilised 139 miljonit tonni ühekordse kasutusega plastjäätmeid, mis on kuus miljonit tonni enam kui 2019. aastal. Aastaks 2027 prognoositakse kasvu veel 17 miljoni tonni võrra.

Raporti järgi on kasvu peamiseks põhjuseks eelkõige nõudluse kasv õhukeste plastide järele, nagu kiled ja kotid. Kilesid valmistatakse nn neitsiplastidest, mis on valmistatud otse naftast või maagaasist toodetud polümeeridest. Minderoo hinnangul moodustasid taaskasutatud plastid vaid kaks protsenti toodetud plastidest.

Mitmesugused plastid ehk plastmassid ehk plastikud on universaalsed ja kauakestvad inimese materjalid. Neid leiame igal pool: kohvimasinates, riietes, autodes, millega me tööle sõidame, ja igasugustes tehnikavidinates, mida iga päev kasutame, ilma milleta me kuidagi hakkama ei saa, rääkimata toidu- ja toiduainete pakkematerjalidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles