NÄPUD PÕHJAS ⟩ Majanduslangus jätab osa omavalitsusi suurde rahahätta

Ääremaastumise vastu on mitu rohtu, aga valitsus ei kipu neid välja kirjutama. Foto: Henn Soodla

Kas sulgeda kool, rahva­maja või raamatukogu? Äkki tuleb kinni panna kõik kolm? Just sääraseid mõtteid mõlgutavad täna nii mõnedki Eesti valla- ja linnajuhid, kelle oma­valitsus sattus keerulisse finantsseisu kohe, kui majanduses päike pilve taha peitus.

Viimase viie-kuue aasta jooksul on paljudes Eesti kohalikes omavalitsustes käinud vilgas investeerimine. Lisaks koolimajadele ja lasteaedadele on ehitatud nii uusi spordihooneid, jalgpallihalle, kergliiklusteid, spaasid kui kõiksugu muud meeldivat, mis kohalikke elanikke kahtlemata rõõmustab. Raha uhke ja ilusa tegemiseks saadi paljudel juhtudelt riigilt ühekordse toetusena. Esmalt jagati omavalitsustele heldelt haldusreformi üleminekutoetusi (kokku 64,5 miljonit eurot), koroonaajal tõttas valitsus ­KOVidele appi suurte investeeringutoetustega. Rahandusministeeriumi hinnangul osutus koroona-aasta omavalitsuste jaoks vaat et läbi aegade parimaks.

Kuna majandusel läks hästi ja raha eelarvesse laekus kenasti, polnud omavalitsustel ka erilist motivatsiooni tegeleda haldusreformi ebapopulaarse poolega – avalike teenuste tõhustamisega. Ehk vallad liideti kokku, kuid sisulisi muudatusi paljudes Eestimaa paikades ette ei võetud. Ja täna annab see tunda.