/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/25/12404812t1h3eb1.jpg)
Kiire hinnatõus on vähendanud inimeste võimet säästa, kuid kasvatanud huvi säästmise vastu. Võimalusi selleks otsitakse muude kulutuste edasilükkamise arvelt.
Eesti inimeste võime säästa on oluliselt vähenenud
SEBi veebruaris korraldatud uuringust selgus, et 46 protsenti eestimaalastest säästis viimase poole aasta jooksul vähem kui sellele eelnenud poolaastal. Ka Lätis ja Leedus tõid üle poole (vastavalt 59 protsenti ja 64 protsenti) vastajatest välja, et säästsid viimase kuue kuu jooksul vähem või üldse mitte. Püsivalt panevad sama summa raha kõrvale ligikaudu veerand uuringus osalenud inimestest.
SEBi eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe tõi välja, et kuigi viimastel kuudel on säästmisaktiivsus langenud, siis võrreldes möödunud aasta septembris toimunud uuringuga on näha, et huvi raha kogumise vastu on kasvamas.
«Hinnatõus ja ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi rohkem oma majanduslikku olukorda analüüsima ja nähakse vajadust ka rohkem raha kõrvale panna. Võimalusi säästmiseks leitakse nii mõningate kulude, näiteks kodu sisustamisele ja elektroonikale tehtavate kulutuste edasilükkamises kui ka igapäevaste kulude, näiteks meelelahutuse kärpimises,» nentis Koplimäe.
Uuringu põhjal on näha, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ligikaudu 25 protsenti vastajatest säästsid viimase kuue kuu jooksul sama palju kui eelnevatel kuudel. Rohkem pani igakuistest sissetulekutest kõrvale pisut üle kümnendiku vastanutest (Eestis 16 protsenti, Lätis 12 protsenti, Leedus 9 protsenti vastanutest), kusjuures kolmest Balti riigist on ainsana Eestis võrreldes 2022. aasta septembriga see protsent pisut tõusnud – 11 protsendilt 2022. aastal 16 protsendile 2023. aastal.
Huvi investeerimise vastu on madal
Üle poole Balti riikides elavatest inimestest ei tegele investeerimisega, selle tõid välja 63 protsenti vastajatest Eestis, 64 protsenti Lätis ja 59 protsenti Leedus. Neist, kes regulaarselt oma raha paigutavad, kavatseb järgmisel poolaastal samas mahus investeerimisega jätkata kõikides riikides ligikaudu viiendik vastanutest (Eesti 18 protsenti, Läti 22 protsenti, Leedu 24 protsenti). Vaid 9 protsenti Eesti ja 7 protsenti Leedu ning sama palju Läti vastanutest märkis ära, et plaanivad järgneval kuuel kuul investeerida senisest rohkem.
«Kuigi huvi investeerimise vastu on Balti riikides võrdlemisi madal, siis on viimastel kuudel Eestis lisandunud neid, kes kaaluvad investeerimisega alustamist – kui 2022. aastal vastas 11 protsenti eestimaalastest, et kaalub investeerimisega alustamist, siis 2023. aastal oli neid juba 17 protsenti,» kirjeldas uuringutulemusi Koplimäe.
Investeerimist kaaluvad eelkõige nooremad inimesed, vanusegrupis 18–29, neist üle kolmandiku (36 protsenti) plaanivad investeerimisega alustamist, 30–39aastaste seas oli neid 21 protsenti, 40 ja vanemate seas jäi aga vastav protsent 10 kanti, tõi Koplimäe välja.
Ka Lätis ja Leedus on investeerimisele avatud eelkõige nooremad, kuigi Leedus on investeerimist kaaluvate nooremaealiste protsent siiski madalam kui Eestis ja Lätis (18–29aastaste seas 28 protsenti Lätis, 19 protsenti Leedus kaalub investeerimisega alustamist).
SEBi korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3006 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.