/nginx/o/2023/03/01/15173382t1h05a1.jpg)
Sõidukite läbisõidu tagasikerimine on kasutatud sõidukite turul endiselt laialdaselt levinud praktika. Isegi kui ostjad on muutunud autodega seotud pettuste suhtes ettevaatlikumaks, on võltsitud läbisõidunäiduga sõiduki ostmise risk endiselt väga suur, selgub CarVerticali uuest uuringust.
Hodomeetripettus ei too endaga kaasa ainult suuri hoolduskulusid – see vähendab oluliselt ka auto väärtust järelturul. Et läbisõidupettustega seotud kahjude suurus on hinnanguliselt 8,77 miljardit eurot aastas (Euroopa Parlamendi teadusuuringute talituse raporti kohaselt), siis on ostjate jaoks oluline saada rohkem teavet selle kuluka probleemi kohta, teatas CarVertical.
Sõidukite ajaloole spetsialiseerunud CarVertical analüüsis 1,11 miljoni auto ajaloo aruannet viimase 12 kuu jooksul 24 turul, mis hõlmasid nii USAd kui ka enamikku Euroopa riikidest.
Uuringust selgus, et kõige enam on läbisõidunäitu võltsitud luksusliku Audi A8 sedaani puhul. Kõikidest ettevõtte veebiplatvormil kontrollitud A8-dest oli 30,6 protsendil tagasikeritud läbisõit, mis tähendab, et peaaegu iga kolmas kasutatud Audi lipulaev võib olla müüdud läbisõidupettusega.
Tegelikult olid 10st enim tagasikeritud hodomeetriga autost kuus kallid Saksa sõidukid: näiteks Audi A7, BMW X5, BMW 7-seeria ja Volkswagen Touareg. Nende kõigi suhteliselt kõrge hind (ja seeläbi ka suur kasumipotentsiaal) muudab need sõidukid hodomeetrinäidu petturitele kõikidel kasutatud sõidukite turgudel täiuslikuks sihtmärgiks.
Muude tootjate mudelitest on kõige enam muudetud läbisõiduga mudelite nimekirjas 2. kohal Ford Mustang (25,7 protsenti tagasikeritud), 10. kohal Ford Fusion (22 protsenti tagasikeritud), 14. kohal Volvo XC70 (21,1 protsenti tagasikeritud) ja 19. kohal Opel Insignia (19,5 protsenti tagasikeritud).
Traditsiooniliselt on läbi aastate kasutatud autode turul kõige suurem osakaal olnud bensiini- ja diiselmootoriga sõidukitel, mis tähendab, et need on jätkuvalt ka läbisõidupettuste keskmes. Kasvav nõudlus keskkonda vähem saastavate autode järele muudab aga kiiresti olukorda.
Uuringu kohaselt ei ole mootori tüüp enam näitaja, mille põhjal saab kindlaks teha, kas sõidukil on tõenäoline tagasikeritud läbisõit. Kuigi mõne mudeli puhul, nagu näiteks BMW 7. seeria, on bensiini- ja diiselmootorite puhul endiselt suurem tõenäosus, et nende hodomeetrinäite keritakse tagasi rohkem kui hübriidide juures, siis ei tundu see teiste autode puhul enam nii kindel olevat.
Näiteks Volkswagen Jetta puhul on hübriidajamiga autode seas võltsitud läbisõiduga autode osakaal suurem (27 protsenti) kui diiselmootoriga (24,1 protsenti) või bensiiniversiooniga autodel (22,4 protsenti).
Võltsitud läbisõiduga kasutatud elektriautode kasvav arv viitab sellele, et ostjad peaksid olema veelgi ettevaatlikumad. Ehkki muudetud läbisõidunäiduga elektriautode üldine osakaal (13,4 protsenti) on väiksem kui Euroopas keskmiselt (15,6 protsenti), on see erinevus siiski tühine. Lisaks võib võltsitud läbisõiduga elektriauto ostmine kaasa tuua suuri remondiarveid.
Kõige suuremat riski kujutavadki endast tagasikeritud hodomeetrinäiduga elektriautod, sest lagunenud akud tähendavad uuele omanikule kallist remonti. Seega mängib kasutatud auto tegeliku läbisõidu väljaselgitamine elektri- või hübriidautot otsides veelgi kriitilisemat rolli kui muudel juhtudel.
