Uuring: nende kasutatud autode ostul on suurim oht läbisõidumõõdiku tagasikerimisega petta saada

Läbisõidumõõdik ehk hodomeeter. Foto: Aivar Aotäht

Sõiduki läbisõidu tagasikerimine on kasutatud sõidukite turul endiselt laialdaselt levinud tava. Isegi kui ostjad on muutunud autodega seotud pettuste suhtes ettevaatlikumaks, on võltsitud läbisõidunäiduga sõiduki ostmise risk endiselt väga suur, selgub CarVerticali uuest uuringust.

Hodomeetripettus ei too endaga kaasa ainult suuri hoolduskulusid – see vähendab oluliselt ka auto väärtust järelturul. Euroopa Parlamendi teadusuuringute talituse raporti kohaselt on läbisõidupettustega seotud kahjude suurus hinnanguliselt 8,77 miljardit eurot aastas, vahendas CarVertical. 

Saksa autod on läbisõidupettustest enim mõjutatud

Sõidukite ajaloole spetsialiseerunud CarVertical analüüsis 1,11 miljoni auto ajaloo aruannet viimase 12 kuu jooksul 24 turul, mis hõlmasid USAd ja enamikku Euroopa riikidest.

Uuringust selgus, et kõige enam on läbisõidunäitu võltsitud luksusliku Audi A8 sedaani puhul. Kõikidest ettevõtte veebiplatvormil kontrollitud A8 mudelitest oli 30,6 protsendil tagasikeritud läbisõit, mis tähendab, et peaaegu iga kolmas kasutatud Audi lipulaev võib olla müüdud läbisõidupettusega.

Tegelikult olid kümnest enim tagasikeritud hodomeetriga autost kuus kallid Saksa sõidukid: Audi A7, BMW X5, BMW 7-seeria ja Volkswagen Touareg. Suhteliselt kõrge hind (ja suur kasumipotentsiaal) muudab need sõidukid hodomeetrinäidu petturitele täiuslikuks sihtmärgiks.

Muude tootjate mudelitest on kõige enam muudetud läbisõiduga mudelite nimekirjas 2. kohal Ford Mustang (25,7 protsenti tagasikeritud), 10. kohal Ford Fusion (22 protsenti tagasikeritud), 14. kohal Volvo XC70 (21,1 protsenti tagasikeritud) ja 19. kohal Opel Insignia (19,5 protsenti tagasikeritud).

Riskita pole ka hübriid- ja elektriauto

Uuringu kohaselt ei ole mootori tüüp enam näitaja, mille põhjal kindlaks teha, kas sõidukil on tõenäoline tagasikeritud läbisõit. Kuigi mõne mudeli puhul, nagu näiteks BMW 7. seeria, on bensiini- ja diiselmootori puhul endiselt suurem tõenäosus, et nende hodomeetrinäitu keritakse tagasi rohkem kui hübriidide juures, siis ei tundu see teiste autode puhul enam nii kindel olevat.

Näiteks Volkswagen Jetta puhul on hübriidajamiga autode seas võltsitud läbisõiduga autode osakaal suurem (27 protsenti) kui diiselmootoriga (24,1 protsenti) või bensiiniversiooniga autodel (22,4 protsenti).

Võltsitud läbisõiduga kasutatud elektriautode kasvav arv viitab sellele, et ostja peaks olema veelgi ettevaatlikum. Ehkki muudetud läbisõidunäiduga elektriautode üldine osakaal (13,4 protsenti) on väiksem kui Euroopas keskmiselt (15,6 protsenti), on see erinevus siiski tühine. Lisaks võib võltsitud läbisõiduga elektriauto ostmine kaasa tuua suuri remondiarveid.

Kõige suuremat riski kujutavadki endast tagasikeritud hodomeetrinäiduga elektriautod, sest lagunenud akud tähendavad uuele omanikule kallist remonti. Seega mängib kasutatud auto tegeliku läbisõidu väljaselgitamine elektri- või hübriidautot otsides veelgi kriitilisemat rolli kui muudel juhtudel.