/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/01/15173211t1h5f47.jpg)
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei olnud möödunud aasta lõpus halvenenud majandusolukord üllatus, kuna sellele viitasid sisuliselt kõik varem avaldatud majandusindikaatorid.
LHV: lähitulevikus on majanduse väljavaated tagasihoidlikud
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta kokkuvõttes möödunud aastal 1,3 protsenti, neljandas kvartalis langes SKP võrreldes 2021. aasta sama perioodiga aga koguni 4,1 protsenti.
«Tööstustoodangu maht ja kaubaeksport vähenesid neljandas kvartalis 10 protsenti, ehituse maht 9 protsenti ning müük jaekaubanduses viis protsenti. Inflatsiooni mõningane taandumine aasta lõpus ei suutnud seda trendi murda, lisaks püsib hinnakasv siiani absurdsel tasemel 18 protsendi juures,» ütles Aab BNSile ja lisas, et kuigi senised prognoosid näitasid, et majanduslangus jäi aasta kokkuvõttes pigem 0,5 protsendi juurde ehk ligi ühe protsendipunkti võrra väiksemaks kui kolmapäeval avaldatud, olid neljanda kvartali andmed prognoosidega siiski üsna hästi kooskõlas.
Aab märkis, et peamine erinevus prognoosidega tekkis 2022. aasta esimese kvartali kaubandusstatistika korrigeerimisest, mille käigus hinnati sisse imporditud teenuste maht varem arvatust ligikaudu 200 miljoni euro võrra kõrgemaks ning see halvendas nii riigi kaubandusbilanssi kui netoekspordi panust sisemajanduse kogutoodangusse. «Sellised andmeparandused on statistikaameti töös üsna tavapärased ning neid tuleb kindlasti ette ka edaspidi,» ütles Aab.
Kui veel mullu sügisel viitasid tööstusettevõtete hinnangud endiselt laienemisplaanidele ning kurdeti peamiselt tarneahelate ebakindluse ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle, siis tänaseks ei ole Aabi sõnul need probleemid enam sugugi nõnda olulised.
«Sisendmaterjali tarnete muutunud logistika loksub iga kuuga järjest rohkem paika ning kuna tootmismahud on vähenenud, siis pole ka lisatööjõudu enam juurde vaja. Täna on peamiseks probleemiks selgelt nõrgenenud nõudlus nii riigisiseselt kui ka välisturgudelt ning mitmes valdkonnas tunnetatakse teravalt ka konkurentsipositsiooni halvenemist rahvusvahelises võrdluses. Viimast on mõjutanud kindlasti konkurentidest jõulisem sisendhindade kallinemine ning riikide erinev suhtumine erakorralistesse toetusmeetmetesse,» nentis majandusanalüütik.
Välisnõudlus kiirelt ei tõuse
«Ettevaates on majanduse väljavaated tagasihoidlikud. Eesti peamised kaubanduspartnerid prognoosivad käesolevaks aastaks väikest majanduslangust, mis jätab vähe lootust välisnõudluse kiireks paranemiseks. Ja kuigi energia ning teiste sisendite hinnad on tipust allapoole tulnud ning vähemalt mõneks ajaks stabiliseerunud, hakkab majandust üha enam kurnama ülespoole rühtiv euribor,» sõnas Aab ja lisas, et praegu parima hinnangu põhjal võib majanduse elavnemist oodata aasta teises pooles, mil inflatsioon on loodetavasti taandunud oma harjumuspärasesse suurusjärku.