Riigil on jäänud vaestelt saamata sajad miljonid

Pensionär. Pilt on illustratiivne. Foto: Tiina Oja

Värske uuring näitab, et maksuvaba tulu suurendamisest on võitnud vaesem elanikkond, kuid rahaliselt on nende võit nii väike, et kõik süüakse ära.

Siim Espenberg Tartu Ülikoolist rääkis värsket maksuvaba tulu uuringut tutvustades, et kui ta vaatas Eesti inimeste sissetulekuid vahemikus 2016 – 2021, siis on palgad keskmiselt 40% kerkinud. Mis aga silma paistab, on see, et vaesemate sissetulekugruppide puhul oli tõus nirum: kõige madalamas palgagrupis kerkis palk 33%, kõige kõrgemas aga 44%. Espenberg rõhutas, et protsendi taga peab vaatama ka numbreid, suurema palga puhul on palgatõus rahas ikka suurem kui väikese palga puhul.

Teadlased leidsid, et 2018. aasta maksuvaba tulu reform, millega kergitati maksuvaba tulu 500 euro juurde, on olnud suurele osale leibkondadest postitiivne mõju. Võitsid vaesemad elanikud ning pensionärid. Kokkuvõttes on tulumaksu osakaal langenud, seda eriti madalamate sissetulekuga leibkondades.

Espenberg tõi välja, et kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samuti aitas maksuvaba tulu piiri tõstmine vähendada pensionäride vaesusriski. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt ka jätkub.

Uuring näitas, et lastega peredel kõrgema sissetulekuga grupi sekka asja ei ole, kuid see tuleb sellest, et vanemate palk peab jagunema rohkemate pereliikmete peale ära. Seevastu leiab palju kõrgepalgalisi üksikute või ilma lasteta paaride seas.

Maksuvaba tulu reformist on kaotanud riik. Selgub, et kõige vaesemate inimeste pealt on reformi tõttu jäänud saamata igal aastal 3-5% vähem tulumaksu. 2022. aasta puhul oli see rahaliselt suurusjärgus 200 miljonit eurot. 2021. aastal oli uuringu andmetel ca 278 000 inimest, kes teenisid Eestis alla 1200-eurost brutopalka ning kes kvalifitseerusid tulumaksusoodustusele. Samas: joone all on riigikassasse voolanud rahalises mõttes aina rohkem tulumaksu, sest üldine hinnatõus ja palkade kasv tähendab, et riigil otseselt midagi puudu jäänud pole.

Uuringu koostajad ei täheldanud, et riik oleks inimestelt selle raha arvelt, mis neile kätte jäi, rohkem teisi makse kogunud või saanud vähem toetusi maksta. Asi on selles, et need summad, mis tulumaksusoodustus neile, kes seda kõige enam vajasid, kätte jäi, olid kümnetes eurodes – tänapäevast inflatsiooni arvestades on see raha, mis lihtsalt ära süüakse.

Selgub, et toidule, eluasemele ja ravimitele kulutab kõige madalama sissetulekuga leibkond keskmiselt 55% oma sissetulekust. Kõrgeimas sissetulekute grupis on see osakaal vaid 34%. Kuna andmed on võetud 2021. aasta järgi, siis ei kajastu siin veel ei euribori tõus ega möödunud aastal rallinud toiduaine- ja energiahinnad.

Kuna tulumaksusoodustuse piire pole vahepeal mitu aastat tõstetud, siis tunnistab ka riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, et see number on hakanud ajale jalgu jääma. Alternatiive on vahepeal välja pakutud teisigi, kuid siiani pole ühtegi tõusuotsust tehtud. Maksvabastuse osas tõi Klaos välja, et inimesed ei kipu tulumaksusoodustust väga kasutama. Ei juleta võimalikku tulumaksuvabastust igakuiselt kasutada, sest kunagi ei või teada, kas aasta jooksul tuleb ehk mõni ootamatu lisatulu, mille eest siis riik tulumaksu tagasi küsima hakkab. Lihtsam on kevadel tuludeklaratsiooniga raha tagasi saada. Sisuliselt antakse riigile täiesti tasuta laenu.

Alates 2023. aastast on inimesele, kes ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, tulumaksuvaba aastas 7848 eurot ehk kuus 654 eurot ning inimesele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või jõuab 2023. aasta jooksul vanaduspensioniikka, tulumaksuvaba aastas 8448 eurot ehk kuus 704 eurot.

Allikas: Maksu- ja tolliamet