Uuring: maksuvaba tulu suurendamine on mõjunud riigieelarvele negatiivselt

BNS
Copy
Eurosendid.
Eurosendid. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Rahandusministeeriumi tellitud maksukoormuse jaotuse uuringu järgi on maksuvaba tulu suurendamisest kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud, ent riigieelarvele on mõju olnud negatiivne.

Analüüsi fookuses olid füüsilisele isikule ja temaga seotud leibkonnale rakendatud riiklikud maksud, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, käibemaks ja aktsiisid. Maksupoliitilistest muutustest oli tähelepanu all 2018. aastal tehtud maksuvaba tulu reform, millega suurendati maksuvaba tulu, teatas ministeerium.

Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.

Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab uuringu alusel öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid, on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt jätkub.

Kõige rohkem on kasu saanud eakad

Vanusegruppides on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. Ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud.

Maksuvaba tulu reformil on olnud aga riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on jäänud tulumaksust 3–5 protsendi ulatuses väiksemaks kui muudatusi poleks tehtud. Näiteks 2022. aasta puhul oli madalama sissetulekuga leibkondade maksupoliitilise toetamise kulu umbes 200 miljonit eurot. Tulumaksust laekuvad tulud on samas kasvanud, sest vaadeldud perioodil on Eestis toimunud suhteliselt kiire sissetulekute kasv. Inimeste tulude tõus ja maksuvaba tulu arvutusreeglite piiride muutumatus on endaga toonud kaasa selle, et maksuvaba tulu on senisest enam kujunenud madalama sissetulekuga inimestele suunatud meetmeks.

Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüsi viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuring koostati 2016–2021 aasta andmete põhjal. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Raoul Lättemäe sõnul on tehtud uuring abiks maksupoliitika edasisel kujundamisel ja planeerimisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles