Ragnar Nurkse – Eesti mõjukaim majandusteadlane

Ragnar Nurkse on seni Eesti mõjukaim majandusteadlane Foto: arhiiv

Ragnar Nurkset (1907-1959) võib pidada Eesti aegade mõjukaimaks majandusteadlaseks. Ta on olnud õpetlane maailma nimekaimates ülikoolides ning tema teosed kujundasid tugevalt 20. sajandil valitsenud üleilmseid rahandusreegleid.

Rahvusarhiivi andmetel sündis Ragnar Nurkse 1907. aastal toonases Livonia kubermangus Käru külas, mis jääb tänapäeval Järvamaa aladele. Tema isa oli eestlane ja ema eestirootslane. Haridusteed alustas ta Eestis, õppides prestiižses Tallinna Toomkoolis ning seejärel Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Kui tema pere 1928. aastal Kanadasse emigreerus, jätkas Ragnar Nurkse õpinguid Edinburghi ülikoolis ning pälvis seal maineka Carnegie fondi stipendiumi. Seejärel täiendas ta end Viini ülikoolis, kus tema lähikonda kuulusid mitmed teised hiljem tuntuks saanud majandusteadlased.

Õpingute järel töötas Nurkse Rahvasteliidu rahandusosakonnas finantsanalüütikuna, kus panustas mitme olulise väljaande ilmumisse. Nende seas olid näiteks Monetary Review, Review of World Trade ja World Economic Survey.

Ainus eestlane Bretton Woodsis

1940. aastal kolis Nurkse Ameerika Ühendriikidesse ja koostas seal vahest oma karjääri ühe olulisema teose: Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period („Rahvusvaheline rahanduskogemus: õppetunde sõdadevahelisest perioodist“). Just sellest väljaandest sai üks Bretton Woodsi süsteemi tüvitekste.

Ragnar Nurkse oli ka ainus eestlane, kes viibis 1944. aasta juulis toimunud Bretton Woodsi konverentsil, kus pandi paika lääneriikide sõjajärgsed majandusreeglid. Kuna toona veel sakslaste poolt okupeeritud Eestit kohtumisele ei kutsutud, viibis Nurkse seal Rahvasteliidu vaatlejana.

Bretton Woodsis tutvustatud plaan, mis sai selle koha järgi ka nime, nägi ette fikseeritud valuutakursside süsteemi, kus USA dollari vahetuskurss oli fikseeritud kulla väärtusega. Kõigi teiste süsteemis osalevate riikide valuutad seoti omakorda dollariga.

Ootuspäraselt peegeldas see kokkulepe Nurkse seisukohti: ta oli oma karjääri vältel valuuta ujuvkursside suhtes kriitiline ning pidas seda vahepealsete aastate majanduskriiside peasüüdlaseks.

Karjäär maailma parimates ülikoolides

Elu jooksul jõudis Ragnar Nurkse õpetada mainekasse USA eraülikoolide ühendusse Ivi League’i kuuluvas Columbia ülikoolis ning Princetoni ülikoolis. Nurksele pakuti ka kõrget töökohta Rahvusvahelises Valuutafondis, mis oli loodud Bretton Woodsi süsteemi stabiilsuse tagamiseks. Selle asemel otsustas ta hakata professoriks Columbia ülikoolis.

Oma karjääri viimasel aastakümnel nihkus Ragnar Nurkse tähelepanu rahvusvaheliselt rahanduspoliitikalt arenguökonoomikale. 1953. aastal ilmus tema teine mõjukas teos – Capital Formation in Underdeveloped Countries («Kapitali moodustumine vähearenenud riikides»).

Ragnar Nurkse abiellus New Jerseyst pärit Harriet Bergeriga, kellega ta kohtus 1940. aastal Lissabonist New Yorgi suundunud laeval. Nende abielust sündis kaks last.

Elu viimastel aastatel töötas Nurske tänu Ford Foundationi stipendiumile peamiselt Šveitsis Genfis, kus tal oli ligipääs ÜRO raamatukogule. Ragnar Nurkse arhiiv asub tänaseni USAs Princetoni ülikoolis, kus ta oli vahetult enne oma surma vastu võtnud professoriameti. Sinna ta ei jõudnud, sest suri 1959. aastal Genfis südameataki tagajärjel ning on maetud Genfi järve kaldal asuva Vevey St. Martini surnuaeda.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!