Hullem kui üheski teises Euroopa riigis: selgus Eesti majanduslanguse tegelik number

SKP muutus. Foto: Statistikaamet

Kui veebruari alguses avaldatud kiirhinnangus prognoosis statistikaamet, et Eesti majandus kahanes eelmise aasta kokkuvõttes 0,6 protsenti, siis nüüd avaldatud esialgsetel andmetel oli langus oluliselt suurem: 1,3 protsenti. 

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti ning jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9 protsenti. «Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus,» lisas Müürsepp.

Neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjaliseks ning vaid üksikud tegevusalad näitasid kasvu, osutas Müürsepp. Peamise positiivse panusega oli põllumajandus. Mõningal määral aitasid majandusele kaasa ka kunst, meelelahutus ja vaba aeg, majutus ja toitlustus ning avalik haldus ja riigikaitse.

Kasvunumbrite taga on hinnatõus

Peamine majandust pidurdav tegevusala oli info ja side. Negatiivselt panustasid majandusse ka kõik ülejäänud suuremad tegevusalad: kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Sageli üheks majanduse mootoriks olev kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus oli samuti tuntava negatiivse mõjuga.

«Kuigi paberil näitavad ettevõtted tugevat kasvu, on see tingitud kiirest hinnakasvust, mille mõju kõrvaldades on majanduse mahud siiski langenud,» selgitas Müürsepp.

Jätkuvalt langes ka eratarbimine (-1,9 protsenti), mis on kõige nõrgem tulemus pärast 2021. aasta esimest kvartalit. Kõige kiiremini langesid kodumajapidamiste kulutused haridusele, muudele kaupadele ja teenustele ning kodusisustusele. Märkimisväärset langust näitasid ka kulutused toidule ja tervishoiule.

Seevastu näitas osa kulugruppe vaatamata kiirele inflatsioonile kasvu. Kõige märkimisväärsemalt suurenesid kulud restoranidele ja hotellidele ning vabale ajale ja kultuurile. «Kokkuvõtlikult võib öelda, et languses olid pigem kulutused kaupadele ja kasvasid eelkõige kulutused vaba aja veetmise teenustele,» ütles juhtivanalüütik.

Aasta lõpus hakkas langema ka valitsemissektori tarbimine, mis vähenes 1,3 protsenti. Ülejäänud majandusest eristusid neljandas kvartalis investeeringud, mis kasvasid koguni 13,1 protsenti. Suurima mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (164 protsenti), muudesse hoonetesse ja rajatistesse (20 protsenti) ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (29 protsenti). Suurima negatiivse mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse (-34 protsenti).

Majutus ja toitlustus toibusid koroonakriisist

Müürsepp osutas, et negatiivsetest trendidest ei jäänud kõrvale ka väliskaubandus. Eksport langes 6,5 protsenti, impordi kasv aeglustus, jäädes püsima 3,3 protsendi peal. Kaubavahetuses tabas langus nii eksporti kui importi. Enim mõjutasid eksporti ja importi elektrienergia, toornafta ja maagaas, keemiatooted ning arvuti- ja elektroonikaseadmed. Kui teenuste eksporti tabas kerge langus (-0,7%), siis teenuste import kasvas hoogsalt nagu varemgi (15,7 protsenti). Enim avaldasid siin mõju arvutiteenused ja mitmesugused transporditeenused.

Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,6 protsenti ja võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,4 protsenti.

2022. aasta kokkuvõttes langes SKP möödunud aastal 1,3 protsenti. Suurima positiivse mõjuga olid koroonakriisist taastunud majutus ja toitlustus. Seda toetasid vähemal määral mitmed teised tegevusalad. Tugevama negatiivse panusega paistsid silma kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused.

Eratarbimine kasvas eelmisel aastal 2,6 protsenti, valitsemissektori tarbimine jäi 2021. aasta tasemele. Investeeringud langesid aasta kokkuvõttes 10,9 protsenti. Küllaltki võrreldava tempoga kasvasid nii eksport (5,0 protsenti) kui ka import (5,8 protsenti). Netoeksport oli aga teist aastat järjest negatiivne – Eestisse osteti 200 miljoni euro eest rohkem kaupu ja teenuseid, kui suudeti ise välismaale müüa.