/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2023/02/28/15170864t1h17c4.jpg)
Limestone facories of Estonia soovib rajada Maardusse uue lubjakivimaardla, kuid vald on sellele juba eos vastu ja keskkonnaamet venitab loataotlusele vastamisega.
Maardusse kavandatav lubjakivikaevandus tekitab juba eos vastuseisu (1)
Täna potsatas igasse Jõelähtme valla postkasti Jõelähtme Karjäärileht, milles Limestone tutvustab nn Maardu III uuringuala kaevandamise keskkonnamõjusid. Valitud ligi 100-hektariline ala sisaldab ettevõtte hinnangul lähikonna kvaliteetseimat ehituslubjakivi, mida saaks kaevandada aastas kuni 500 000 kuupmeetrit, ettevõtte plaan on kaevandada 300 000 kuupmeetrit aastas.
Limestone factories of Estonia juhatuse esimehe Vladimir Libmani sõnul ammenduvad lähiaastatel senised lubjakivikaevandused ning Maardu III varude kasutusele võtmine määrab Eesti ehitusturu edasise käekäigu.
«Rail Baltica raudteetrassi ehitamine, samuti teede ja elamute ehitamine Tallinnas ja Harjumaal sõltub kohaliku ehitusmaterjali kättesaadavusest,» selgitas ta.
Maanteeameti uuringu kohaselt kulub ehituslubjakivist valdav enamus, 71 protsenti riigimaanteedele. Linnad vajavad umbes viiendikku ja seitse protsenti kuluks Rail Baltica taristuehituseks. Lisaks tuleb arvestada erasektori vajadustega, mis Harjumaal kasvatab kaevandamismahtusid vähemalt 50 protsenti, prognoosis ettevõte.
Vald on vastu
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on uue kaevanduse plaanide suhtes kriitiline. «See on ju propagandaleht, meie kujundame oma seisukoha keskkonnamõjude aruande põhjal, mis lubatakse suvel avalikustada,» kommenteeris ta.
Nad tahavad rajada kaevanduse kõige märjemasse kohta ehk Maardu rabasse.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja (RE)
/nginx/o/2022/05/13/14549843t1h88e0.jpg)
Umboja sõnul on nad kriitilised nii programmi koostamise kui ka kaevanduse asukoha valiku suhtes. «Nad tahavad rajada kaevanduse kõige märjemasse kohta ehk Maardu rabasse. Transpordi osas nad väidavad, et see ei mõjuta Loo ja Lagedi alevikku, kuid veoautojuht otsustab ise karjääri väravast väljudes, kuhu sõidab. Me kardame, et see toob nii Loo kui ka Lagedi alevikku palju raskeliiklust koos müra ja tolmuga,» rääkis Umboja.
Jõelähtme vald on kaua kaevandusteemaga tegelenud ja neil on kaevandustega suured kogemused. Alles äsja tühistati valla kaebuse alusel Väo Paasile antud kaevandusluba Ruu külas Ojaveere kinnistul.
«Me oskame neid dokumente lugeda ja saame aru, kui mingite asjadega on midagi valesti,» kinnitas Umboja.
Samas ei väida vallavanem, et karjääre pole üldse vaja, kuid rõhutab vajadust vallaga asjad läbi arutada. «Praegu on algatatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering, millele me paneme väga suurt lootust,» rääkis Umboja. «Teemaplaneering saab olema riigi, KOVide ja kogukondade vaheline kokkulepe selle kohta, kus kaevandusi saab olema ja kus ei saa.»
Kaeveload ootavad teemaplaneeringut
Vallavanema sõnul uusi kaevelubasid enne välja ei anta, kui Harjumaa maavarade teemaplaneering ei ole kehtestatud. Seetõttu ei ole ka Limestone saanud oma kaeveloa taotlusele vastust.
«Need on pikaldased protsessid ja Jõelähtme vald kaitseb siin oma elanike õigusi ja ootusi,» kinnitas Umboja.
Kaevandustasudest laekub praegu 80 protsenti riigile ja 20 protsenti kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kaevandus asub. «See pisku on ilmselgelt ebaõiglane, kuna häiringud ja negatiivne keskkonnamõju jääb ju vallale, ning perspektiivis on see vaja ära muuta,» ütles Umboja. «Praegune raha jaotus pole kindlasti õiglane, aga ma ei ütleks, et me teistsuguse jaotuse korral kohe nõus oleks.»
Limestone'i juhatuse liikme Kuldar Õunapuu sõnul on neil olemas nii tehnika kui ka arusaam, kuidas kaevetöid võimalikult väikeste häiringutega läbi viia. Samuti on neil lahendus, kuidas vältida kaevude kuivaks jäämist. Selleks rajatakse kaeveala perimeetrile hüdrotõkke tranšeed, millega eraldatakse karjäär ümbritsevast keskkonnast vettpidava materjaliga, takistades nii põhjavee sissevoolu karjääri. Ainult sadevesi on vaja tulevikus välja pumbata, kirjeldas Õunapuu.
Ala taastatakse esialgsel kujul
Õunapuu sõnul uues kaevanduses masslõhkamisi enam ei tehtaks, vaid ainult väikeste laengutega viitlõhkamisi. Lõhkamiste vibratsiooni edasikandumist takistatakse samuti tranšeega, mis katkestab kihid ja summutab vibratsiooni. «Välisperimeetrile tuleb müratõkkevall ning tolmu vastu on purustil tolmueemaldussüsteem,» kirjeldas ta.
Me tahame ausalt näidata, millised on meie plaanid ja mitte panna inimesi fakti ette, millele nad pole saanud mõelda.
Limestone factories of Estonia juhatuse liige Kuldar Õunapuu
Samuti on plaanis uuritud kaeveala lõunaosast jätta välja 50 hektarit maad, millel asub kotkapesa ja on nähtud liikumas karu. Ka lubab Limestone anda taastada kasutatud ala vastavalt omavalitsuse soovile.
«Me anname karjääri tagasi sellises olekus, nagu me selle saime ja see ei ole teadusfantastika, vaid järele proovitud tehnoloogia,» kinnitas Libman.
Lisaks erineva fraktsiooniga ehituskillustikule saaks kaevandada ka viimistluskivina kasutatavat dolomiiti, mille hind on 150 korda kallim killustikust.
Terve keskkonnamõjude hinnang on ettevõttel plaanis avalikustada suvel ning teha avalik arutelu Maardu mõisas. Praegust avalikustamist käsitletakse plaanide tutvustamisena, et inimesed saaksid mõttega harjuda.
«Me tahame ausalt näidata, millised on meie plaanid ja mitte panna inimesi fakti ette, millele nad pole saanud mõelda,» ütles Õunapuu.
Keskkonnaametis pole Maardu III karjääri kaevandusloa taotlust menetlusse antud, õigemini võttis ettevõte selle ise tagasi.
«Ettevõte võttis loataotluse tagasi, et see uuesti esitada pärast seda, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine,» ütles keskkonnaameti maapõuebüroo juht Martin Nurme, kelle sõnul kujundab amet oma seisukoha pärast keskkonnamõju hindamist loa menetluse käigus.
Limestone Factories of Estonia, endise nimega Paekivitoodete Tehase OÜ, on Eesti suurim paekivikillustiku tootja, kes katab kuni 30 protsenti turu mahust.