/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/25/14016849t1h6fdf.jpg)
Tallinna Sadama neljanda kvartali käive kahanes ühe protsendi võrra, 28,2 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum kukkus 75 protsendi võrra, 1,6 miljoni euroni.
Kogu aasta kasum vähenes 0,1 protsendi võrra, 25,6 miljoni euroni, käive aga kasvas 10,6 protsenti.
Ettevõte teatas, et Tallinna Sadam kasvatas vaatamata kriisidele müügitulu ja tagas stabiilse kasumi.
Möödunud aasta tulemusi mõjutasid enim pandeemiaga seotud piirangute kadumine, mis andis hoogu reisisadamate tegevusele, reisijate arv kasvas lausa 98% võrra, seitsme miljoni reisijani.
Teine suur mõjutaja oli Vene-Ukraina sõja algus ning sellega kaasnevad sanktsioonid, mis tõid kaasa kaubasadamate mahtude languse, kaubamaht kahanes 20,7 protsenti ehk 17,8 miljoni tonnini. Laevakülastuste arv oli võrdlemisi stabiilne, vähenedes vaid 3 protsenti, 7130 külastuseni.
Tegevuskulude suurimateks mõjutajateks olid kõrged energiahinnad, teenuste hindade kasv ja palgasurve.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul suutis ettevõte hoolimata sõja ja sanktsioonide mõjust kaubaärile ning vaatamata hüppelisele hinnakasvule kasvatada müügitulu ja korrigeeritud EBITDAd, mis tõestab tasakaalustatud ärimudeli efektiivsust.
«Reisijate äri taastumine pandeemiast oli oodatust kiirem ja kaubaäris näeme sõja negatiivsete mõjude kõrval vedellastis ka võimalusi teiste lastiliikide kasvuks. Jätkasime investeeringutega ja avasime reisiterminali D ees väljaku,» loetles ta.
Kinnisvaraäris oli Kalmu sõnul oluline Vanasadama detailplaneeringute eskiiside avalikustamine aasta lõpus ning alustati Paldiski Lõunasadamas meretuuleparkide ehituse kai ja tagalaala projektiga.
Juhatus teeb nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest aktsionäridele dividendi vähemalt 70 protsenti kasumist.