Nokia püüab telefonitootja kuvandist lahti saada

Nokia tegevjuht Pekka Lundmark avalikustas uue logo pühapäeval Barcelonas enne pühapäeval alanud messi Mobile World Congress. Foto: Josep Lago

Nokia bränd kujunes 1990. aastatel niivõrd tugevaks, et pole saanud mobiilitootja kuvandist lahti isegi kümmekond aastat pärast üksuse mahamüümist.

Nokia oli 1990ndatel vaieldamatult Euroopa edukaim ettevõte. Põhjanaabrite tööstuse lipulaevast sai uue tärkava tööstusharu, mobiiltelefonide tootmise kõige olulisem tegija. Alates 1992. aasta novembrist, kui turule tuli esimene GSM-telefon, oli Nokia see, kes sisuliselt kujundas kogu mobiiltelefonide tehnoloogiat. 2005. aastal müüs Nokia miljardenda mobiiltelefoni (Nigeeria kliendile). 2007. aastal kerkis Nokia turuosa mobiiltelefonide turul 40 protsendini.

President Lennart Meri kutsus toona eestlasi üles otsima oma Nokiat, ning ta polnud ainus poliitik, kes Nokiat kõigile eeskujuks tõi. Euroopa Liidu president Romano Prodi tõi 2002. aastal Nokia ja rootslaste Ericssoni edu mobiiltelefonide tööstuses näiteks, et Euroopa regioonid on võimelised looma kõrgetehnoloogiakeskusi.

Kuid pärast seda, kui Apple tõi 2007. aastal turule nutitelefoni iPhone, läksid Nokia asjad allamäge. Algul ei võtnud Nokia juhtkond Steve Jobsi juhitavat ettevõtet tõsiselt. 2008. aasta mais Nokia aktsionäride koosolekul ütles toonane tegevjuht Olli-Pekka Kallasvuo, et Apple ei ole neile konkurent.

Kui ükskord aru saadi, et Apple, aga juba teisedki nutitelefonide tootjad on siiski konkurendid, kes olid Nokia auti löönud, oli juba hilja.