Eesti kalandusvaldkond saab Euroopast ligi 100 miljonit eurot

kalandusvaldkond Foto: Dmitri Kotjuh

Euroopast tuleb Eesti kalandusvaldkonda lähiajal peaaegu 100 miljonit eurot, Eesti riik paneb omakorda välja ligi 40 miljonit.

Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021.–2027. aasta rahastusperioodi Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu (EL) panus on üle 97 miljoni euro.

Fondi toetuseesmärkide seas on muu hulgas keskkonnaseisundi parandamine, tagades, et ka kalavarud oleksid heal tasemel.

Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Rakenduskavaga on riik seadnud aastaks 2029 neli peamist eesmärki, märgitakse maaeluministeeriumi blogis. Lisaks keskkonnaseisundi parandamisele peaks fondist rahastama tegevusi, mis tagavad, et kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus saavad muutunud oludes majanduslikult paremini hakkama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga.

Samuti tuleb kaasa aidata kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik kestmine. Eestis jagunevad sellised kogukonnad kaheksaks kalanduspiirkonnaks.

Kalapüügi keskkonnajalajälje vähendamiseks kavandab riik investeeringuid kalalaevadesse ning plaanitakse meetmeid, mis tõstavad kalalaevade energiatõhusust kaasaegsemate tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtuga ning võimaldavad seejuures kaluritele paremaid töötingimusi. Lisaks on kalalaevade energiatõhusamaks muutmisele vaja võtta üha enam kasutusele alternatiivenergial töötavaid tehnoloogiaid ja ressursitõhusamaid seadmeid, mis puudutab lisaks kalalaevadele ka Eesti olulisemaid traalpüügisadamaid.

Uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks on maaeluministeerium näinud kalurkonnale ette innovatsioonitoetuse.

Teadusuuringute tegemiseks, innovatsiooni ergutamiseks ning püügisektori energiatõhusamaks muutmiseks on kalapüügisektorile planeeritud rakenduskava eelarvest üle 47 miljoni euro, mis peaks aitama tagada ka tõhusama kontrolli õigusnormide täitmise üle, keskkonnaseisundi paranemise ning kalavarude hea taseme tulevikus, et kalurkonnal oleks edaspidiseltki tagatud vääriline sissetulek.

Ettevõtjatele on abiks ette nähtud investeeringutoetused, millega soodustataks töötlemisel ja tootmisprotsessil üleminekut taastuvenergiaallikatele. Näiteks aitab riik vesiviljeluse investeeringutoetusega kaasa toodangumahu kasvule, kuna vesiviljeluse toodangumaht on viimastel aastatel püsinud kõigest tuhande tonni lähedal, samas on Eesti vajadus nende toodete järele kordades suurem. Toodangumahu kasv suurendab kindlasti mõju ümbritsevale keskkonnale ning seetõttu on planeeritud meetmeid ka selle mõju leevendamiseks.

Tulevikus tuleb ministeeriumi hinnangul võimaldada ekspordile fokuseeritud ettevõtjatele ka turu-uuringuid, mille tulemused aitaksid paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid protsesse ja sihturgude tarbijate vajadusi. Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul kordades suurem kui riigisiseselt suudetakse ära tarbida ning seepärast suur osa toodangust eksporditakse. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa toodangust üksikutele ekspordipartneritele, näiteks Rootsile ja Soomele, kuid samuti toimib turg sõjast räsitud Ukrainaga.

Innovatsioonitoetuse raames kavatseb riik tulevikus toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ning teistes sektorites tegutsejatega tehtava koostöö parandamist.

Kavas on jätkata ka finantssektori turutõrgete leevendamist, mis tulenevad ministeeriumi hinnangul tõsiasjast, et krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtete eripärasid ning on tekkinud turutõrked laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjatel investeeringuplaanide elluviimist.