Energiaagentuuri juht: Euroopa pole energiasõda Venemaaga veel võitnud

Rahvusvahelise Energiagentuuri juht ei näe Euroopa energiaolukorda sugugi nii erksates toonides kui paljud teised. Foto: Fabrice Coffrini

Rahvusvahelise Energiaagentuuri juhi Fatih Biroli teatel pole Euroopa vaatamata suurele gaasihindade langusele energiasõda Venemaaga veel võitnud, mistõttu peaksid Euroopa valitsusjuhid jätkuvalt keskenduma tarbimise vähendamise ning uute tarnekanalite leidmise eesmärkidele.

Birol ütles, et kuigi Euroopa Liit suutis pärast Venemaa gaasitarnete ärakukkumist täiemahulist energiakriisi vältida, võib järgmine talv osutuda suuremaks väljakutseks, kui ilm tuleb külmem kui tänavu.

«Venemaa mängis energiakaardile ja ta ei võitnud, kuid oleks ennatlik väita, et Euroopa on energialahingu juba võitnud,» ütles Birol Financial Timesile.

«Ma arvan, et Euroopa tegi head tööd ja [tema strateegiat] on saatnud suur edu. Kuid ülemäärane enesekindlus järgmise talve suhtes on riskantne. Ka 2023. aastal tuleb jätkata ja suurendada jõupingutusi.

Euroopa maagaasihinnad on langenud 85 protsenti pärast seda, kui hind Hollandi gaasibörsil (TTF) tõusis augustis üle 300 euro megavatt-tunni kohta. Suure hinnalanguse tuules on mitmed lepingupooled, näiteks tööstussektori esindajad, juba teatanud, et Moskva on energiasõja kaotanud. 

Biroli sõnul pole energiakriis veel sugugi lahendatud. «Euroopa saavutused roheenergia kasutuselevõtul ja Venemaa tulude vähendamisel on head, kuid see pole püsiv lahendus. Meile tuli appi pehme ilm. Võitsime veidi aega, mis on ülioluline, kuid teha on veel palju.»

Birol on varem ka hoiatanud, et Venemaa võib kärpida ka ülejäänud 20 protsenti sõjaeelsetest gaasitarnetest, mida ta endiselt veel Ukraina ja Türgi torujuhtmete abil Euroopasse saadab, samas kui Hiina majanduse taasavamisel suureneb konkurents veeldatud maagaasi meretranspordi pärast.

See muudaks Euroopa gaasihoidlate täitmise suvekuudel keerulisemaks ja paneks proovile kontinendi suutlikkust defitsiiti vältida, kui järgmine talv peaks osutuma eriti külmaks.

Tuulikuid ja akusid tuleks toota Euroopas

Birol hoiatas juba mullu novembris, et külm talv võib tekitada Euroopas raskusi gaasihoidlate täitmisega ning mahutite täituvus võib 2023. aasta oktoobris küündida kõigest 65 protsendini. Tegelikkuses oli tänavune talv aga Euroopas pehme ning pilt palju parem: esmaspäeva seisuga oli Euroopa gaasihoidlate täituvus 64 protsenti, mis on palju kõrgem tase kui tavaliselt sel ajal.

Kuigi hoidlate täituvus on hea ning gaasihinnad kõvasti langenud, on sõjaeelse olukorrani veel minna. Euroopa gaasihinnad olid endiselt kaks kuni kolm korda kõrgemad kui enne Venemaa tarnekärpeid, mis jättis Euroopa tööstuse ebasoodsasse olukorda.

«Euroopa hinnad on endiselt seitse korda kõrgemad kui USAs; elektrihinnad on kolm korda kõrgemad kui Hiinas,» teatas Türgi päritolu energeetikaekspert.

Hoolimata sellest, et mõned Euroopa riigid suurendasid energiakriisis saastava kivisöe kasutamist elektritootmises, vähenesid ELi heitkogused 2022. aastal väiksema gaasikasutuse ja sooja talve tõttu siiski 2,5 protsenti, ütles rahvusvahelise energiaagentuuri juht.

Birol on Euroopa riikidelt nõudnud ka energeetikasektori suuremat ümberkujundamist, mis ei piirduks vaid piirkonda taastuvate energiaallikate lisamisega, vaid tooks suurema osakaalu tuulikute ja akude tootmisest Euroopasse. Ta on viimase nädala jooksul kohtunud kaks korda Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, väites, et EL peab tagama, et ta ei sõltuks enam kunagi ühestki riigist oma energiavarustuses ega tarneahelates.

«Oleme sisenemas puhta energiatootmise uude tööstuslikku ajastusse,» ütles ta. «Kaks jõudu [puhta energia tootmises] on Hiina ja USA – ühele riigile lootmine on alati halb mõte. Nii et, kui tahame olukorda mitmekesistada, on Euroopa hea kandidaat,» sõnas Birol.