/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/30/14233646t1h583d.jpg)
Sae- ja puidutööstuse ettevõtetel ei ole keskkonnaminister Madis Kallase eilse otsuse kohta vähendada RMK raiemahte ühtegi head sõna öelda. Seda nimetatakse otsesõnu lolliks ja kahju hinnatakse sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaks.
Sae- ja puidutöösturid keskkonnaministrile ei halasta: «Loll ja küüniline otsus» (10)
«Loll otsus, mille teeb eriti küüniliseks see, et see tehti ametisoleku viimasel nädalal teistega läbi rääkimata,» ütles Võrumaal Verijärvel asuva Euroopa juhtiva männipuidust liimpuitkomponente tootva ASi Barrus tegevjuht Martti Kork.
Korgi arvutuste kohaselt jääb Eestis keskkonnaministri raiemahtude vähendamise otsusest tulenevalt saamata 170 miljonit eurot: 40 miljonit sellest kaotab RMK ja 130–135 miljonit eurot lisandväärtust loov sektor.
«Meie saame siit kõige suurema löögi,» tõdes Kork, kelle sõnul tuleb neil nüüd puudujääv männipalk leida mujalt või teha tootmises muid raskeid otsuseid.
Raskeid otsuseid on Barrus juba teinud, koondades kõrgete energiahindade tõttu novembris 14 protsenti oma töötajatest ehk 47 inimest. Raiemahtude vähendamist ei osanud nad siis ette näha.
«Ma ei tahaks inimesi koondamisega hirmutada, me võitleme edasi, et töökohti säilitada, aga riik sellele kaasa ei aita,» ütles Kork.
Barruses töötab ligi 300 inimest, kelle töötasu on kolmandiku võrra kõrgem maakonna keskmisest.
«Ülihalb ajastus ja otsus, mille kohta mul ei ole häid sõnu öelda,» rääkis Kork. «See poliitiliselt laetud otsus tehti Valga-, Võru- ja Põlvamaa inimeste töökohtade arvelt.»
Mõju ulatust on raske ette näha
Vastseliinas tegutseva Förmann NT saetööstuse juhi Taavi Nassari sõnul paneb keskkonnaministri eilne otsus raiemahte vähendada neid väga raskesse olukorda.
«RMK on väga oluline tarnija, kes suudab puitu tarnida eriti raskel perioodil suvel ja sügisel ning tänu neile saame me üldse toimetada,» rääkis Nassar. Nüüd kardab ta, et suvel ja sügisel tuleb saetööstuses seisakuperioode, kuna puitu lihtsalt ei ole.
«RMK tarnekindlus oli meie jaoks kiiduväärne. Erasektoril ei ole võimalik suvel ja sügisel puitu varuda, kuid RMK-l on varud olemas ja nad saavad nendega mängida,» rääkis Nassar.
Keskkonnaministri otsus vähendab RMK raiemahtu üle 10 protsendi, mis võib tähendada saetööstuses töötavatele inimestele töö kaotust.
«Mina ei saa täna küll julgelt vastu rinda taguda ja kinnitada, et kedagi koondamine ei ähvarda,» lausus Nassar, kes annab Vastseliinas, Obinitsas ja Meremäel tööd umbes 50 inimesele.
Kõige rohkem ärritab Nassarit aga see, et sellistes poliitilistes tõmbetuultes ei saa teha investeeringuid.
«Mina ei julge viimase kahe aasta jooksul enam ühtegi investeeringut saeveskisse teha,» ütles Nassar. «Stabiilsust ei ole, raiemahtudega mängitakse, üks minister tuleb, teine läheb ja teeb oma viimasel tööpäeval selliseid otsuseid – neid asju ei tohiks olla.»
Nassari sõnul on täna keeruline näha RMK raiemahtude vähendamise otsuse tegelikku mõjuulatust. «See on kindlasti laiem ega piirdu ainult saeveskitega ning seda mõju me alles näeme,» lausus ta.
Biotoodete tehase plaane veel ei mõjuta
Lüganuse valda uut tselluloosi ja biotoodete tehast plaaniv Viru Keemia Keemia Grupp RMK raiemahtude vähendamises enda plaanidele otsest ohtu ei näe.
«Ministri poliitiline otsus puudutab RMK raiemahtusid, mis moodustavad keskmiselt 35 protsenti Eesti üldraiemahust ehk kogu Eesti raiemahud vähenevad 3,5 protsendi võrra. See konkreetne vähendamine meie biotoodete tootmise arendamisplaane veel ei mõjuta, kuid signaal on siiski murettekitav,» ütles ettevõtte suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.
Riigi õigusselgus raiemahtude osas on hädavajalik, et anda nii metsasektorile tervikuna kui ka VKG-le selge arusaama, milliste raiemahtude piires tulevikus opereeritakse.
Viru Keemia Grupi suhtekorraldusjuht Irina Bojenko
/nginx/o/2022/09/26/14859009t1ha44b.jpg)
Bojenko sõnul on VKG seisukoht jäänud samaks, mis juba varem välja öelnud – kui Eesti aastaseid raiemahte piiratakse tunduvalt alla 10 miljoni tihumeetri taseme, siis ei ole planeeritava tehase jaoks ressursi saadavus piisav.
«Eesti majandavate metsade juurdekasv on 13 miljonit tihumeetrit aastas, mille tasemel metsamajandamine on kestlikuim Eesti jaoks,» ütles Bojenko. «Riigi õigusselgus raiemahtude osas on hädavajalik, et anda nii metsasektorile tervikuna kui ka VKG-le selge arusaam, milliste raiemahtude piires tulevikus opereeritakse.»