/nginx/o/2023/02/23/15156111t1hcdc9.jpg)
Coop Panga Liisingu juhi Martin Ilvese sõnul ei peaks Eesti autoostjad muretsema Euroopa Parlamendi määruse pärast keelustada 12 aasta pärast uute bensiini- ja diiselmootoritega sõiduautode ning kaubikute müük, sest see otsus ei puuduta kasutatud autosid, mida enamik meie inimesi ostab.
Möödunud teisipäeval kiitis Euroopa Parlament heaks bensiini- ja diiselmootoriga autode müügi keelu aastaks 2035. Ilvese sõnul oli see aga eelkõige suunis autotootjatele, et alates 2035. aastast ei saa nad Euroopa Liidus enam müüa süsinikheidetega uusi sõiduautosid ja väikeveokeid ning peavad oma tootmise ümber orienteeruma aku- ja kütuseelementsõidukitele.
«Sellega loodetakse panna Euroopa autotööstust kiiremini leidma uusi akutehnoloogia lahendusi, mis muudaks eurooplaste tuleviku saastevabaks. Samuti seati selle määrusega kohustus liikmesriikidele hakata nüüd kiiremas tempos ehitama laadimistaristuid,» selgitas Ilves.
Tema sõnul vahetab uue auto ostja 12 aasta jooksul sõidukit enamasti kaks kuni kolm korda. Seega saab kuni 2035. aastani sõita veel päris mitme sisepõlemismootorit omava uue autoga. «Samas nii mõnedki tootjad on juba varem teatanud, et nad lõpetavad lähiaastatel sisepõlemismootorite arendustegevuse ning lähevad täielikult üle elektriautode tootmisele juba enne 2035. aastat. Fakt on see, et elektriautod saavad olema tulevikus meie kõigi liikumisvahendiks, kuid see üleminek ei toimu siiski üleöö,» tõdes Ilves.
Ta tõi välja, et Eesti registris on arvel üle 900 000 sõiduki ja keskmise auto vanus üle 10 aasta. Mullu osteti 20 426 uut sõiduautot ning nendest olid 3,4 protsenti elektriautod. «Seega võtab ikka väga palju aega, kui kogu meie autopark on läinud täielikult üle elektrisõidukitele. Kasutatud autode turul jäävad bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid domineerima veel aastakümneteks,» märkis Ilves.
Ta nentis, et Eesti inimeste maksevõime lihtsalt ei võimalda osta uut sõiduautot. Aastas saavad seda endale lubada vaid 2,4 protsenti tööealistest elanikest. «Suuremale osale eestimaalastest on jõukohane omada 10 000–20 000 eurot maksvat kasutatud autot. Seega kolm või viis korda kallimad uued elektriautod ei mahu kuidagi nende vaatevälja. Selles osas pole muutust oodata, sest sõltumata mootori tüübist lähevad uued autod aina kallimaks,» lisas Ilves.
Müügistatistika näitab, et Eestis võtavad elektriautod kõige kiiremini omaks kallimate preemiumklassi autode ostjad. Seda kinnitab ka Coop Panga statistika, mille järgi on liisitud elektriautode keskmine hind 79 000 eurot. Selles segmendis ei maksa elektriautod analoogsetest sisepõlemismootoriga preemiumsõidukitest rohkem ning on sageli isegi odavamad.
«Enamik inimesi jõuab lähitulevikus elektriautoni ikkagi läbi järelturu, kuhu neid lisandub iga aastaga üha rohkem. Esimeses järjekorras võetakse elektriautod kasutusele pere teise sõiduvahendina ning eelkõige teevad seda inimesed, kes elavad eramajades. Nemad ei pea igapäevaselt sõltuma laadimistaristust ning seetõttu kohanevad elektriautoga kiiremini,» prognoosis Ilves.
Kuna üleminek elektriautodele on poliitiline otsus, siis pole tema hinnangul ka välistatud, et sisepõlemismootoriga autode niinimetatud surmakuupäeva võidakse ka edasi lükata. «Näiteks kui autotootjad pole selleks ajaks välja arendanud soodsamat, suuremat mahutavust ja sõiduulatust võimaldavat elektriauto akut või riigid jäävad hätta laadimistaristu rajamisega,» ütles Ilves.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)