Asi ametlik: majanduskasv on Balti riikides seiskunud

Oliiviõlid poelettidel. Foto: Margus Ansu

Citadele panga andmetel on majanduskasv Balti riikides seisma jäänud.

Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši sõnul on lähedus sõjale Ukrainas ja kaubavahetus Venemaaga panustanud Balti riikide majanduse aeglustumisele, samas kui kõrged energiahinnad ja toormehindade tõus maailmas on aidanud kaasa inflatsioonile, mis ületas 2022. aasta lõpus 20 protsenti, mille tulemusena on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv Balti regioonis aeglustunud kiiremini kui mujal Euroopa Liidus (EL).

SKP kasv vähenes 2022. aasta teisel poolel peaaegu 0 protsendile, märkis Āboliņš pressiteates. Siiski vältis 2022. aastal piirkond tema sõnul napilt majanduslangusesse sattumist, kuid tootmissektor on sellesse juba sisenenud. «Pandeemiajärgse nõudluse kasvu aeglustumine ja varude taastumine on toonud kaasa varude tsükli aeglustumise ning uute tööstustellimuste tegemine on Baltimaades märgatavalt vähenenud. Peamised näitajad, nagu ülemaailmsed eksporditellimused, viitavad sellele, et nõudlus töötlevas tööstuses jääb 2023. aasta esimesel poolel nõrgaks, kuid teisel poolaastal võib alata taastumine,» lisas ökonomist.

Regiooni 2023. aasta kasvuväljavaated on tema vaates aga paremad kui 2022. aasta sügisel ja kuigi majanduslik olukord on keeruline, on põhjust olla ettevaatlikult optimistlik. «Halvimaid energiakriisi stsenaariume on välditud, kuigi energiaalane olukord ei ole veel täielikult lahendatud. Praegu ei ole me Balti riikide inflatsiooninumbrites maagaasi hinna langust näinud, kuid kui hinnad jäävad sellele tasemele, peaksid järgmisel sügisel küttetariifid Balti riikides märkimisväärselt langema ning 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses esineb võimalus deflatsiooniks. Samal ajal püsib tarbimine tarbijate vähesest kindlustundest hoolimata suhteliselt stabiilne. Lisaks voolavad lähiaastatel meie piirkonda märkimisväärsed EL-i fondidest tehtavad investeeringud,» tõi Āboliņš välja.

Ka ärikliima on Balti riikides paranemas ja kuigi majanduskliima viitab nullkasvule, siis mitte suurele majanduslangusele. Majanduslanguse võimalus on ökonomisti hinnangul siiski alles ning võib esineda 2023. aasta teises pooles. «Madal tööpuudus on hea märk, kuid see on hilinev näitaja ja ütleb suhteliselt vähe tulevaste kasvuväljavaadete kohta. Kõrgemad intressimäärad jahutavad juba praegu eluasemeturge kogu maailmas ja paljud maailmamajanduse signaalid viitavad endiselt majanduslanguse lähenemisele,» lisas ta.

«Balti riikide töötlev tööstus on juba majanduslanguses ja varude tsükkel kestab tõenäoliselt aasta lõpuni. Sel aastal võib paremaid uudiseid oodata Hiinast, kus majandus peaks taastuma COVID-19 piirangute kaotamisest tingituna. Suurem nõudlus Hiinas võib taas tõsta loodusvarade hindu, mis tähendab, et inflatsiooniprobleemid ei ole kindlasti möödas, kuigi finantsturud eeldavad, et keskpankade intressimäärade tõusud tõenäoliselt lõpevad. Minu prognooside kohaselt võib inflatsioon Balti riikides olla sel aastal vahemikus 7–9 protsenti, samas kui Balti riikide SKP võib 2023. aastal kahaneda 1–1,5 protsenti, ent 2024. aastal on oodata 3–4-protsendist kasvu,» võttis ta kokku.