Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tederi otsusega jääks Eesti ESMist kõrvale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õiguskantsler teatas juba aasta eest, et hoiab riigikogu tegevusel silma peal ega välista riigikohtusse pöördumist.
Õiguskantsler teatas juba aasta eest, et hoiab riigikogu tegevusel silma peal ega välista riigikohtusse pöördumist. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kui riigikohus toetab õiguskantsler Indrek Tederi otsust, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu säte on põhiseadusevastane, jääb Eesti stabiilsusmehhanismist kõrvale.

Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ütles, et riigikohtul tuleb Tederile vastus anda mõistliku ajaga, aga selleks ei tohi kuluda kauem kui neli kuud. Euroopa riigijuhid on kokku leppinud, et stabiilsusmehhanism jõustub selle aasta keskel.

Eesti hääl ei loe

Õiguskantsler saatis eile riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ESMi asutamislepingu säte, mis näeb ette finantsabi andmiseks kiirmenetluse, kus nõusolekuks on vaja vaid 85-protsendilist häälteenamust.

Kuus suuremat euroala riiki annavadki kokku 85 protsenti, lubades seega ülejäänud 11 häält eirata. Tavapärased laenuotsused peaks ESM tegema ühehäälselt, kuid lepingus olevat kiirmenetluse punkti rakendataks, kui seda nõuavad Euroopa Komisjon ja keskpank.

85-protsendilise häälteenamuse nõue ilmus ESMi lepinguprojekti eelmisel sügisel. Kui riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon seda arutas, siis olid Keskerakonna saadikud vastu. Kuna teised parlamendierakonnad aga pooldasid kvalifitseeritud häälteenamust konsensuse asemel, siis asuski Eesti seda toetama.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on nõue sisse seatud selleks, et üks riik ei saaks ESMi otsust blokeerida.

Kuna Eesti hääleõigus ESMi­s on ligi 0,2 protsenti, leidis aga Teder, et Eesti esindaja ei saa soovi korral ESMi otsuseid mõjutada ja seega pole ka riigikogu seisukohal jõudu. Kui riigikogu arvamusel pole jõudu, on meie parlament otsustamisest kõrvale jäetud ja see on Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Tagasi üles