Kui riigikohus toetab õiguskantsler Indrek Tederi otsust, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu säte on põhiseadusevastane, jääb Eesti stabiilsusmehhanismist kõrvale.
Tederi otsusega jääks Eesti ESMist kõrvale
Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ütles, et riigikohtul tuleb Tederile vastus anda mõistliku ajaga, aga selleks ei tohi kuluda kauem kui neli kuud. Euroopa riigijuhid on kokku leppinud, et stabiilsusmehhanism jõustub selle aasta keskel.
Eesti hääl ei loe
Õiguskantsler saatis eile riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ESMi asutamislepingu säte, mis näeb ette finantsabi andmiseks kiirmenetluse, kus nõusolekuks on vaja vaid 85-protsendilist häälteenamust.
Kuus suuremat euroala riiki annavadki kokku 85 protsenti, lubades seega ülejäänud 11 häält eirata. Tavapärased laenuotsused peaks ESM tegema ühehäälselt, kuid lepingus olevat kiirmenetluse punkti rakendataks, kui seda nõuavad Euroopa Komisjon ja keskpank.
85-protsendilise häälteenamuse nõue ilmus ESMi lepinguprojekti eelmisel sügisel. Kui riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon seda arutas, siis olid Keskerakonna saadikud vastu. Kuna teised parlamendierakonnad aga pooldasid kvalifitseeritud häälteenamust konsensuse asemel, siis asuski Eesti seda toetama.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on nõue sisse seatud selleks, et üks riik ei saaks ESMi otsust blokeerida.
Kuna Eesti hääleõigus ESMis on ligi 0,2 protsenti, leidis aga Teder, et Eesti esindaja ei saa soovi korral ESMi otsuseid mõjutada ja seega pole ka riigikogu seisukohal jõudu. Kui riigikogu arvamusel pole jõudu, on meie parlament otsustamisest kõrvale jäetud ja see on Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.