/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/19/15147981t1h778f.jpg)
Möödunud aastal suurest kahjumist väikesesse kasumisse jõudnud Tallink sel aastal aktsionäridele dividende ei maksa, vaid üritab vähendada võlakoormat, mille intresside tõus viib firmast raha välja.
Tallinki aktsionärid jäävad tänavu dividendidest ilma
Auditeerimata majandustulemuste järgi teenis Tallink eelmisel aastal esimest korda pärast 2019. aastat taas kasumit, 13,9 miljonit eurot. Aasta varem oli ettevõtte puhaskahjum 56,6 miljonit eurot.
Võrreldes 2021. aastaga ettevõtte veetud reisijate arv peaaegu kahekordistus, kerkides 2,9 miljonilt 5,5 miljoni reisijani. Veetud kaubaühikute maht suurenes võrreldes eelneva aastaga samuti 11 protsendi võrra.
Müügitulu kasvas 476,9 miljonilt eurolt 771,4 miljoni euroni. Kontserni majandusaasta auditeerimata kasum enne intresse, makse ja kulumit (EBITDA) enam kui kahekordistus, moodustades 135,8 miljonit eurot (aasta varem 58,3 miljonit eurot).
«Käibe poolest oleme juba üsna lähedal kriisieelse 950 miljoni euro tasemele, kuid seda oluliselt väiksema reisijate arvuga,» ütles Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. Reisijate arv Tallinki liinidel ulatus mullu 5,5 miljoni reisijani. Koroonakriisi eel oli reisijaid 9,7 miljonit aastas.
Sõda andis tagasilöögi
Ehkki majandustulemused paranesid kõigis valdkondades, ei plaani ettevõte tänavu oma aktsionäridele dividende maksta.
«Kui oleme kriisiaastate laenud tagasi maksnud, siis hakkame ka dividende maksma.»
«Dividende maksame niipea, kui majandustulemused seda võimaldavad,» lubas Nõgene. «Praegu on olulisem vähendada laenukoormust, mis on oluline kõrgenevate laenuintresside tingimustes. Kui oleme kriisiaastate laenud tagasi maksnud, siis hakkame ka dividende maksma.»
Eelmise aasta muutis Tallinki jaoks keeruliseks 24. veebruaril alanud sõda Ukrainas, mis tõi kaasa kõrged kütusehinnad ja vähendas reisijate valmidust reisida. Aasta teises pooles olemasolevate liinide ja laevade täituvus paranes, kuid Tallinna-Stockholmi liinil sõidetakse endiselt ühe laevaga ning teise laeva lisamine sel aastal on vähetõenäoline.
«Kui tavapäraselt oli kütusekulu alla 10 protsendi, siis praegu on oluliselt suurem,» rääkis Nõgene. «Kui meil oleks olnud 2019. aasta kütusehinnad, oleks me teinud suurepärase tulemuse. Tänavu sõltub, kui palju on inimestel raha reisimiseks, mis reisiotsuseid nad teevad ja kui palju pardal tarbivad.»
Põgenike majutamine tõi raha sisse
Nõgene sõnul on väga edukaks osutunud laeval majutusteenuse pakkumine. Ukraina põgenikke majutatakse Tallinki laevadel Eestis ja Šotimaal, muude asüülitaotlejate jaoks on prahitud kaks laeva Hollandisse.
«Kuus liini on välja tšarterdatud, neli laeva teenindavad majutuskliente ja see aitas meil madalhooajale vastu minna oluliselt efektiivsemalt kui tavaliinidel opereerides,» märkis Nõgene.
Tallinnas põgenikke majutava Isabelle leping saab juunis läbi ja riik ei ole avaldanud soovi seda pikendada. Mis saab majutusega tegelevatest laevadest pärast lepinguperioodi lõppu, pole veel teada.
«Tallinki laevu teatakse kui väga hästi hoitud laevu ja meile tuleb pidevalt nende kohta päringuid ja me pole suutnud neid kõiki rahuldada,» ütles Nõgene.
Seevastu hotellimajutust pole Riias koroonaajast saati taastatud. Sealne hotell on plaanis taasavada aprillis. «Riia hotellituru keskmine toa hind oli liialt madal, et eelmisel aastal hotelli avada,» märkis Nõgene.
Tänavuseks plaanitud investeeringud suunatakse ainult põhiliinidesse ja nende taastamisse, samuti muudetakse laevu veel keskkonnasäästlikumaks, et vähem CO²-kvooti osta.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallink Grupil 39 985 aktsionäri, kellest 30 808 on Nasdaq Tallinna börsil ja 9177 Nasdaq Helsingi börsil.