/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/22/15153264t1h3124.jpg)
Kuusakoski juhatuse liikme Toomas Kollamaa sõnul toob Türgis asetleidnud suurte purustustega maavärin kaasa terasenõudluse suurenemise ja sellega ka hinnatõusu.
Kas sul on kodus vanarauda? Türgi maavärin ähvardab tõsta metalli hinda
Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa selgitas, kuidas Türgi maavärin terase hindu mõjutama hakkab.
«Türgi osa piirkondi rusudeks muutnud maavärinal ja maailma raputanud tragöödial on majandusele ning vanametalliturule märkimisväärne mõju. Midagi sarnast koges maailm ka Jaapanis 1995. aastal toimunud Kobe maavärina järel. Tekkinud kahjud olid ka siis hirmuäratavad, riik vajas taastamistöödeks palju terast ning terase- ja vanametallihinnad kerkisid taevasse. Analüütikud hindavad, et samasugune stsenaarium kordub nüüdki,» selgitas Kollamaa.
Türgi on tema sõnul maailma suurim terasejäätmete importija – 2021. aastal imporditi suurusjärgus 25 miljonit tonni, mis moodustas 23 protsenti kogu maailma kaubavahetuse mahust. Samal ajal on Türgi võtmemängija ka toorterase tootja ja eksportijana.
«Katastroofilised maavärinad paiskasid senise impordi- ja ekspordikaubanduse segamini. Türgi terasetööstus on halvatud, kuid juba nüüd on vanametalli import järsult kasvanud. Türgi valitsus on teatanud, et järgmise kolme kuni nelja kuu jooksul on maavärinast mõjutatud piirkondade ülesehitamiseks vaja vähemalt neli miljonit tonni armatuuri. Türgis on kokku kukkunud tuhandeid ja tuhandeid kortermaju, mis tuleb kõik uuesti üles ehitada. Selleks on tarvis tohutul hulgal terast – armatuuri, talasid ja muid terastooteid. Arvestades Türgi nõudlust järgmise paari aasta jooksul, on ilmne, et terase hinnad tõusevad,» nentis Kuusakoski juhatuse liige.
Kuigi Türgi vajab eksporditasakaalu ja seeläbi majandusse lisanduvat raha, vähendab riik Kollamaa hinnangul tõenäoliselt siiski oma terase eksporti. «Tuleb arvestada aga ka seda, et Türgi enda tootmisvõimekus on kahanenud. Kuna Türgi vajab erakordselt palju terast, siis küllap jääb Türgis toodetud armatuuri rohkem edaspidi koju. Aga see tähendab ka üleüldist suurenevat nõudlust lähiajal,» lisas Kollamaa.
22. veebruari seisuga oli gabariitse terase hind 250 eurot tonni kohta, 7 protsenti vähem kui 2022. aasta samal ajal, ent sama palju kui eelmisel kuul. Romusõiduki hind tonni kohta oli 235 eurot, kuuvõrdluses 4 protsenti rohkem, aga sama palju kui mullu samal ajal.
Alumiiniumvalu tonnihind langes aastavõrdluses 12 protsenti 1200 eurole, kuuvõrdluses aga kerkis 3 protsenti. Vase hind langes aastaga 8 protsenti 6500 eurole, kuuga kerkis 4 protsenti. Messingi hind tõusis kuuga 2 protsenti ja aastaga 1 protsendi, ulatudes 4450 euroni.