GRAAFIKUD ⟩ Krediidiasutustest haihtus 52 000 laenuklienti

Sularaha. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Eesti Panga andmeil oli krediidiasutustel, tarbijakrediidiandjatel ning hoiu-laenuühistutel 2022. aasta lõpus kokku 934 000 eraisikust laenuklienti ning aastaga vähenes nende arv 52 000 võrra.

Lisaks krediidiasutuste klientidele vähenes ka pensionifondides olijate arv: kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide lepinguid oli Eesti inimestel aasta lõpus kokku 767 000, mis on 19 000 võrra vähem kui aasta varem, teatas keskpank.

Eestis tegutses 2022. aasta lõpus 13 krediidiasutust, mis on ühe võrra vähem kui eelmisel aastal. Neli neist olid välisriikide krediidiasutuste filiaalid. Krediidiasutuste koguvaradest 72 protsenti kuulus välisomanduses olevatele krediidiasutustele. Aasta varem oli nende osakaal 5 protsendipunkti kõrgem. Viie suurima krediidiasutuse varade osakaal Eestis tegutsevate krediidiasutuste koguvarades oli 91 protsenti. See näitaja kahanes aastaga 2 protsendipunkti.

Krediidiasutustel oli Eestis 2022. aasta lõpus 64 kontorit. Võrreldes 2021. aastaga vähenes kontorite arv viie võrra. Kümne aastaga on pangakontorite arv kahanenud 99 kontori võrra. Pangaautomaate oli Eestis eelmise aasta lõpus 669 ning nende arv kahanes aastaga 26 võrra. Kümme aastat tagasi oli pangaautomaate 265 võrra rohkem. Aasta lõpus oli krediidiasutustel ka 807 muud teeninduspunkti, mis paiknesid erinevates müügikohtades, näiteks toidupoodides ja tanklates. Neist saab eeskätt välja võtta vaid sularaha ning ligi 240 kohas on võimalik raha ka arvelduskontole kanda. Veidi rohkem kui kümnes kohas saab lisaks teha muid lihtsamaid pangatoiminguid.

2022. aasta lõpu seisuga oli krediidiasutustel 2,33 miljonit hoiust omavat klienti, sealhulgas eraisikuid 2,03 miljonit. Aastavõrdluses kasvas hoiuseklientide koguarv 63 000 võrra ning eraisikutest klientide arv 55 000 võrra.

Krediidiasutustel oli aasta lõpu seisuga 504 000 eraisikust laenuklienti. Ligi kolmandik neist, 148 000 klienti, oli võtnud eluasemelaenu.

 

Aasta jooksul suleti 104 000 eraisiku arvelduskontot, mida on võrreldes eelmise aastaga 22 000 võrra vähem. Mitteresidentide kontosid suleti aasta jooksul 4800. Juriidiliste isikute arvelduskontosid suleti 17 000 juhul ja neist 258 kuulus mitteresidentidele. Aasta varasemaga võrreldes suleti juriidiliste isikute kontosid 5200 võrra rohkem.

2022. aasta lõpus oli Eestis 21 hoiu-laenuühistut. Nende arv kahanes aastaga nelja võrra. Hoiu-laenuühistutel oli detsembri lõpu seisuga 13 596 liiget. Kuigi aasta jooksul vähenes hoiu-laenuühistute liikmete arv 675 võrra, siis viimase kümne aastaga on liikmete arv rohkem kui kolmekordistunud. Pisut rohkem kui pooltel hoiu-laenuühistute liikmetel on ühistutes kas nõudmiseni või tähtajaline hoius. Laenu on võtnud ligi 14 protsenti liikmetest.

Aasta lõpu seisuga oli Eestis 53 tarbimislaenuandjat, sealhulgas liisinguettevõtted, ning nende arv vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes viie võrra. Liisinguettevõtete statistikas kajastusid 2022. aasta lõpu seisuga seitsme liisinguettevõtte andmed. Aasta lõpus oli 428 000 tarbimislaenu võtnud isikul 486 000 laenulepingut, mida on 83 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Kehtivatest lepingutest veidi üle kolmandiku olid järelmaksulepingud.

Aasta lõpu seisuga sisaldus investeerimis- ja pensionifondide statistikas 82 avalikku ja mitteavalikku investeerimisfondi ning kohustuslikku ja vabatahtlikku pensionifondi, mida on seitsme võrra rohkem kui eelmisel aastal. Statistika hõlmab kõiki Eestis asutatud pensionifonde ja avalikke investeerimisfonde. Mitteavalikest investeerimisfondidest on halduskoormuse minimeerimise eesmärgil hõlmatud vaid suuremad.

Aastaga suurenes kõige enam ehk viie võrra statistikas kajastuvate mitteavalike fondide arv. Viimase 10 aasta jooksul on neid lisandunud statistikasse 21. Avalike investeerimisfondide arv on samal ajal kahanenud 17 võrra.

Kohustuslike pensionifondide lepingute arv kahanes ligi 37 000 lepingu võrra ja oli eelmise aasta lõpus 583 000.

Vabatahtlike pensionifondide lepingute arv kasvas aastaga 18 000 võrra 184 000 lepinguni.

Avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks oli aasta lõpus sõlmitud 26 000 lepingut, mis on 7500 võrra rohkem kui aasta tagasi. Mitteavalike fondide aktsiaid või osakuid oli omandanud aasta lõpu seisuga 369 investorit, nii eraisikut kui ettevõtet, mis on 85 võrra vähem kui aasta tagasi.