Haigekassaga ei vea välja: tuhanded Eesti inimesed on saanud eraravikindlustuse (2)

BNS
Copy
Perearstipunkt Haljalas. Pilt on illustratiivne.
Perearstipunkt Haljalas. Pilt on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

Värske statistika näitab, et Eestis on kümned tuhanded inimesed teinud eraravikindlustuse, sest riiklikult rahastatud süsteemis on pikad järjekorrad.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt tegi mullu 1260 tööandjat täiendava ravikindlustuse, kindlustades kokku 48 400 töötajat. Lepingute arv kasvas aastaga 52 protsenti ja kindlustatud töötajate arv suurenes 72 protsenti.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul jätkub eraravikindlustuse hoogne kasv. «Tihtipeale on riiklikult rahastatud raviteenustele pikad järjekorrad. Seetõttu sõlmib üha rohkem tööandjaid oma töötajate kaitseks ravikindlustuse lepingu, mis tagab neile kiirema juurdepääsu eriarstiabile ning katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Täiendav ravikindlustus on osutunud vajalikuks ja ühtlasi on kõrgelt hinnatud osa töötajate motivatsioonipaketist,» selgitas Jesse.

Mullu maksti tööandja ravikindlustuse hüvitisi kokku 13,5 miljonit eurot.

Jesse sõnul on kindlasti vajalik arutelu 400-eurose maksuvabastuse piirmäära tõstmise üle, sest kõrge inflatsiooni tõttu on kuus aastat tagasi kehtestatud piirmäär ajale jalgu jäänud. 

Alates 2018. aastast kehtib tööandjatele maksuvabastus eraravikindlustuse kindlustusmaksetele kuni 400 eurot töötaja kohta aastas. Üle selle piirmäära rakendub erisoodustusmaks.

LHV Kindlustuse isiku- ja tervisekindlustuse tootejuhi Annika Alasi sõnul peavad töötajad ja tööandjad tervise eest hoolitsemist aina tähtsamaks ning mõlemad on valmis sellesse rahaliselt panustama. «Vajadus hambaravi ja eriarstiabi järele on alati suur, viimasel ajal kasvab huvi ka vaimse tervise teenuste järgi,» ütles Alasi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles