Lugeja küsib: kas tööandja võib puhkusejäägi kasutamist piirata?

Puhkus. Foto: Konstantin Sednev

Mul on tekkinud tööandja juures märkimisväärne puhkuse ülejääk. Nüüd teavitas tööandja, et ei luba töötajatel puhkusejääki kasutada rohkem kui ühe nädala jagu aastas. Seega koos põhipuhkusega saab puhata 35 päeva aastas. Kas see on seadusega kooskõlas, küsis Postimehe lugeja. 

Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm vastas, et  puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta 01.01 – 31.12. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel.

Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kui töötaja ei ole kasutanud kalendriaasta jooksul ära tervet oma puhkust, siis sellisel juhul tuleb kasutamata puhkus viia üle järgmisse kalendriaastasse. Kasutamata puhkusepäevi on võimalik kasutada vaid järgmisel aastal, näiteks 2023. aasta puhkusepäevi saab kasutada 2023. ja 2024. aastal, aga 2025. aastal enam ei saa.

Puhkuste ajakava koostamisel töötaja põhipuhkuse aja määrab tööandja. Teisisõnu, üldjuhul valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Puhkuste määramisel tuleb arvesse võtta siiski ka töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes, v.a. isikud, kellel on olemas seadusega õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal.

Seadus ei sätesta, millises järjekorras puhkust antakse, st kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Arusaamatuste vältimiseks tuleb tööandjal töötajale teatavaks teha puhkuse kasutamise põhimõtted (puhkuste ajakava esitamine, selle muutmine jne). Oluline on töötajale võimaldada väljatöötatud puhkuse kasutamist mõistliku aja jooksul enne puhkusenõude aegumist. Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.