/nginx/o/2020/12/10/13522828t1h2878.jpg)
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik paneb inimestele südamele, et internetis kaupade ja teenuste ostmisel tuleb olla väga tähelepanelik, sest ostlejate heatahtlikkust kuritarvitada soovivate petturite arv kasvab ning nende võtted muutuvad järjest professionaalsemaks.
«Pettuste arv on kogu maailmas tõusuteel ning kurjategijad võtavad kasutusele aina rohkem uusi skeeme, et inimeste rahale ligi pääseda. Seejuures viiakse pettused sageli läbi nii osavalt, et tagantjärele võib inimestel olla isegi keeruline meenutada ja aru saada, millise tegevuse käigus täpselt ohvriks langeti,» ütles Kiik.
Üheks heaks pettuse näiteks on palju kasutatud saadetistega seotud pettuse skeem, mille käigus saadetakse mõne tuntud kullerfirma nimel võltssõnumeid paki kättetoimetamise kohta ning näiliselt suunatakse inimene makset tegema. Selle käigus varastatakse aga hoopis inimese kaardiandmed. Teisalt tuleb ette ka juhtumeid, kus inimeste raha või andmeid üritatakse saada heategevuspettuste kaudu ehk annetuste ettekäändel.
Politsei on Eestis eelmise aasta kohta registreerinud 293 panga jäljendamise kelmuse juhtumit, kahjusummaga ligi 1,3 miljonit eurot ning 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga ligi 3,1 miljonit eurot. Luminori eelmise aasta statistika pinnalt on kõige levinumad petuskeemid endiselt andmepüük, sh petukõned ja SMS-pettused. Üks jagu esines ka armu- ja investeerimispettusi ning veebipõhist müügipettust.
«Eelmisel aastal õnnestus Luminori spetsialistidel päästa umbes kolmandik klientidelt juba välja petetud vahenditest. See tähendab juba ära tehtud ülekannete peatamist ning teistest pankadest vahendite tagasinõudmist. Kahjuks ei õnnestu sageli siiski juba tehtud samme tagasi pöörata ning tegelikkuses on parim pettusevastane meede ennetus ning inimeste teadlikkuse kasv,» lisas Kiik.
Üks kõige levinum pettuseliik on andmepüük, mis võib toimuda nii tekstisõnumite, telefonikõnede kui ka e-kirjade kaudu ning mille käigus meelitatakse inimesi avaldama nii isiklikke kui ka pangaandmeid. Sageli võib saadetud sõnum hõlmata ka pahavara või linke petulehekülgedele. Petturid proovivad muuta oma sõnumid võimalikult usutavaks ja seepärast langevad inimesed paraku skeemide ohvriks.
«Kõige olulisem on teada, et pank ei helista kunagi klientidele, et küsida tema kontonumbrit või maksekaardi üksikasju, nagu kaardi number ja kaardi pöördel olev CVV-kood. Samuti ei paluta kliendil ei kõne, kirja ega ka SMSi vahendusel internetipanka sisse logida,» rõhutas Kiik.
Selle aasta alguses on sagenenud ka investeerimiskelmused, kus inimestega võetakse telefoni teel ühendust ning pakutakse kiiret kasumi teenimise võimalust. Esineb ka juhtumeid, kus suhtluse käigus paigaldatakse ohvri arvutisse programm, mis võimaldab seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seeläbi lihtsalt teha.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul on kõige olulisem veenduda alati saabunud sõnumite, telefonikõnede ja e-kirjade autentsuses. Kahtluse korral ei tohi kindlasti oma andmeid kolmandate osapooltega jagada ning kõik pakkumised, mis tunduvad uskumatult head, et olla tõsi, seda üldjuhul polegi.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)