S & P: Valitsuse eelarve- ja majanduspoliitika toetavad Eesti krediidivõimekust
21. veebruar 2023, 13:30
Tugev eelarve- ja majanduspoliitika toetavad Eesti krediidivõimekust ja võimet vastu seista Venemaa sõja mõjudele, märgib reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) oma värskes raportis Eesti kohta.
Kuigi sõda Ukrainas on märkimisväärselt mõjutanud Euroopa majandusi, siis mõju Eestile ohjeldab võrdlemisi väike energiaimpordi vajadus ja meie välist julgeolekut toetab kuulumine NATO-sse, teatas rahandusministeerium. Eestit mõjutavad raporti järgi ka edaspidi Venemaa sõja arengud – Eesti väikesele ja avatud majandusele suureneb risk lisakulutuste tekkeks.
Selleks aastaks ootab agentuur Eestile 0,2 protsendist majanduskasvu ning aastatel 2024-2026 keskmiselt 3 protsenti. Inflatsioon peaks 2023. aasta kokkuvõttes jääma 9 protsendile ja aastatel 2024–2026 langema keskmiselt 3 protsendile. Inflatsioon väheneb energiahindade arengute tõttu, näiteks madalamad gaasihinnad. See vähendab survet majapidamiste ostujõule, mis koos Ukraina põgenike panusega aitab toetada eratarbimist. Valitsussektori kulutused toetavad samuti majandust, nagu ka investeeringud, näiteks sõjalise varustuse soetamiseks.
Agentuur prognoosib, et teisel poolaastal taastub välisnõudlus ja Eesti ekspordimahud, kuna euroala majandusväljavaated paranevad.
Töötuse määr tõuseb agentuuri hinnangul sel aastal üle 8 protsendi, see on tingitud töökohtade vähenemisest tööstuses ja sellest, et statistikasse jõuavad Ukraina sõjapõgenike andmed. Samal ajal kasvavad edasi palgad, kuid S&P leiab, et see pole seni mõjunud halvasti Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Sõjamõjusid aitab leevendada ka Euroopa Liidu (EL) toetuste kasutuselevõtt. Eesti kasutada on 2021.–2027. aasta rahastusperioodil EL-i eelarvest 6,7 miljardit eurot.
Kuigi mõõdukas eelarvepuudujääk püsib, on valitsussektori võlakoormus rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt väike. Agentuur prognoosib, et eelarvepuudujääk püsib aastatel 2023–2025 3 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist.
S&P sõnul viiks Eesti reitingu langetamiseni see, kui sõda mõjutaks oodatust enam Eesti majandust, riigirahandust ja konkurentsivõimet. Reitingu väljavaate negatiivselt stabiilseks muutmine eeldab sõjariskide vaibumist, ilma suuremate mõjudeta Eesti majandusele või konkurentsivõimele.
S&P kinnitas Eesti reitingu viimati eelmise aasta 6. detsembril tasemel AA-, muutes reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks. Selle põhjuseks toodi Venemaa kestev sõda Ukrainas, mis S&P hinnangul suurendab riske Eesti väikesele ja avatud majandusele. Nüüd on S&P avaldanud Eesti kohta põhjalikuma analüüsi, millega reitingu muutmist ei kaasne.