Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Palgatõusujutt on alusetu: enamik eestlasi pole seda näinud (1)

Copy
Eesti inimeste palgasoov kasvas aastaga üle 300 euro.
Eesti inimeste palgasoov kasvas aastaga üle 300 euro. Foto: Emil Kalibradov / Unsplash

Rahvusvahelisest uuringust selgub, et vaatamata juttudele palgatõusust ei ole tegelikult enamik eestlasi viimase aasta jooksul mingit palgatõusu saanud.

Ferratum Insightsi uuring näitab, kuidas inflatsioon mõjutab tarbijaid 13 Euroopa riigis. Uuringust selgub, et viimase kuue kuu jooksul on palk tõusnud vaid 30 protsendil eestimaalastest, samas kui 70 protsenti pole palgatõusu näinud.

Samas on 39 protsenti Eesti inimestest jäänud viimase kolme kuu jooksul hätta arvete õigeaegse tasumisega.

«Me elame ebastabiilsel ajal, mil miljonid leibkonnad kogu Euroopas kannatavad inflatsiooni ja selle tagajärgede tõttu. Lisaks Euroopale on see nii ka mujal maailmas,» ütleb Ferratumi tegevjuht Kristjan Kajakas.

Eesti tarbijad arvavad, et neil võib olla vajalik elektriarvete ja kõrgemate toiduhindade katmiseks laenu võtta.

Euroopa Liidu inflatsioonimäär oli 2000. aastast kuni 2022. aastani keskmiselt 2,22 protsenti. 2022. aasta oktoobris jõudis inflatsioonimäär kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 11,50 protsendini.

Kui 2021. aastal ütles 39 protsenti Eesti vastajatest, et neil ei jätku säästmiseks raha, siis 2022. aastal ütles nii juba 53 protsenti. Hinnatõus annab kõige rohkem tunda toidu- ja energiaarvete tasumisel. Küsitlusele vastanud eestimaalased on inflatsiooni tõttu vähendanud kulutusi meelelahutusele (52 protsenti), reisimisele (48 protsenti) ja toidule (35 protsenti).

Eesti vastajad on keskmisest eurooplasest veidi pessimistlikumad, sest kõigest 26 protsenti usub, et nende majanduslik olukord muutub 2023. aastal paremaks (Euroopa keskmine 30,3 protsenti). Eesti tarbijad arvavad, et neil võib olla vajalik elektriarvete ja kõrgemate toiduhindade katmiseks laenu võtta. Enamik on mures toiduainete hinnatõusu pärast.

Uuring tehti 18–60-aastaste inimeste seas, kes kuuluvad madala, keskmise ja kõrgema sissetulekuga rühmadesse. Nad vastasid küsimustele kulutamisharjumuste, rahamurede, säästmisplaanide ja investeerimiskavatsuste kohta. Uuringus osales 7831 inimest.

Tagasi üles