Lugeja küsib: kas töösuhe lõpeb, kui välismaalasest töötaja jääb ajutise kaitse pikendamisega hiljaks?

Tööinspektsioon. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Meie ettevõttes töötab sõjapõgenik, kellel on varsti lõppemas ajutine kaitse. Mis saab töösuhtest, kui töötaja jääb ajutise kaitse pikendamisega hiljaks, küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev:

Selleks, et sõjapõgenik saaks asuda Eestis tööle, on olemas mitu võimalust:

1. Ajutine kaitse. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikule sarnased õigused, mis on Eesti elanikul.
2. Lühiajaline registreerimine töötamiseks. Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul.
3. Elamisluba töötamiseks. Elamisluba töötamiseks on Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatav tähtajaline elamisluba Eestis töötamiseks.
4. Rahvusvaheline kaitse. Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.
5. Seadusest tulenev õigus. Ukraina kodanikul või Ukrainas rahvusvahelise kaitse saanud isikul või nende perekonnaliikmetel, kes kuni 24.02.2022 elasid Ukrainas ja lahkusid sealt 24.02.2022 või hiljem, kellel ei ole kehtivat Eesti viisat ja kes ei ole veel saanud ajutise kaitse elamisluba. Ukraina kodanikul, kes viibis Eestis seaduslikult enne 24.02.2022 on seadusest tulenev õigus Eestis viibida ja töötada, kui muud alused selleks on lõppenud.

Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab teha Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.. Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada iseteeninduskeskkonnas mitte varem kui kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppu. Soovitatav on esitada pikendamise taotlus mitte hiljem kui üks kuu enne elamisloa kehtivuse lõppu. Juhul, kui ajutise kaitse elamisluba on juba kehtetuks muutunud, siis saab ajutise kaitse pikendamise taotlust esitada vaid Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses.

Kui sõjapõgenik jääb ajutise kaitse pikendamisega hiljaks, siis temale laieneb seadusest tulenev õigus Eestis töötada ja ta võib tööle asuda ilma, et tööandjal tuleks taotleda lühiajalise töötamise registreerimist. Töötamise tingimuseks on aga palgakriteerium, mis on vähemalt 0,8 kordne selle tegevusala Eesti aasta keskmisest palgast.

Ajutise kaitse omamine ega pikendamine ei ole kohustuslik, kuid sel juhul puudub elamisluba ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Kui Ukraina sõjapõgenikul saab ajutine kaitse läbi ja ta plaanib Eestis edasi töötada, siis selgitavad asjaolusid täpsemalt Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajad telefonil 612 3500 või meiliaadressil [e-mail].