/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/11/15133235t1h0bb0.png)
Citadele panga uuringust selgub, et vaid 29 protsendi küsitlusele vastanud Eesti inimeste hinnangul pole nad kordagi kokku puutunud finantspettuse katsega.
Suur osa eestimaalastest on kokku puutunud petukatsetega
Vastanud Eesti inimestest märkis 41 protsenti, et nad on saanud petturitelt meili või sõnumi, 35 protsenti märkis, et on saanud petturilt telefonikõne. 8 protsenti vastanutest on saanud üleskutse installida telefoni või arvutisse kahtlast tarkvara, 6 protsendi hinnangul on petturid lähenenud neile otse tänaval ning 3 protsenti märkis, et neid on suunatud võltskodulehele, teatas pank.
«29 protsenti vastanutest ütles, et ei ole üldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3 protsenti ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud või mitte,» lisas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
«On muidugi vägagi tõenäoline, et tegelikult on ka nende 29 protsendi seas arvestatav hulk inimesi, kes on küll petmiskatsetega kokku puutunud, aga ei ole lihtsalt sellest aru saanud,» nentis Hakiainen. «Üldjuhul on finantspettustele kõige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka küsitlusest on näha, et kõige rohkem oli 60–74-aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud,» tõi ta välja.
Citadele küsitlusest tuli lisaks välja, et nii petukirjade kui ka petukõnede puhul hindasid mehed naistest 10 protsendi võrra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.
Samal ajal, võrreldes naaberriikidega, on näiteks Lätis märksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel – kui Eesti inimestest arvas 35 protsenti, et on selliseid kõnesid saanud, siis Lätis vastas nii lausa 51 protsenti ja Leedus 41 protsenti.
Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis vähem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8 protsenti, Lätis 13 protsenti ning Leedus 15 protsenti küsitletutest.