Elektriarvetel kajastuv kuutasu on pannud mitmeid Postimehe lugejad pöörduma toimetuse poole küsimusega, mis alusel ja mille eest tuleb neil iga kuu ligi kaks eurot välja käia. Uurisime elektrimüüjatelt järele.
Lugeja küsib: mis alusel nõuavad elektrimüüjad tarbijalt kuutasu? (11)
Eesti suurim elektrimüüja Eesti Energia küsib oma universaalteenust kasutatavatelt klientidelt elektriarvel näiteks 1,99 euro suurust kuutasu. Ettevõtte energiatoodete juht Armen Kasparovi sõnul kaetakse selle eest klienditeenindusega seotud kulusid.
«Kuutasu katab elektrimüüja teenuse osutamisega seotud kulud, mis kaasnevad iga kliendiga, sõltumata tema tarbimisest. Selleks on näiteks infosüsteemide ülalhoidmine, klienditeenindus, arveldamine jms,» põhjendas Kasparov.
Eesti Energia teatel võiks ka kuutasu võtmata jätta, kuid see tähendaks, et selle võrra kasvaks jällegi müüja marginaal, mida tarbija maksab iga tarbitud kilovatt-tunni pealt. «Kas elektrimüüjad katavad tekkinud muid kulusid kuutasu, marginaali või mõlemaga, on igaühe enda äriline otsus. On elektrimüüjaid, kelle pakutavas hinnas ei sisaldu marginaali, kuid selle võrra on kõrgem kuutasu. Tulenevalt kliendi elektritarbimisest võib selline lahendus tema jaoks aga kulukam olla,» selgitas Kasparov.
Sarnaselt Eesti Energiaga küsib universaalteenuse eest 1,99 euro suurust kuutasu ka elektrimüüja Alexela. Ettevõtte juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul katavad nemad samuti sellega klienditeeninduse ja elektrikauplemisega seotud kulusid. See, milline on hinnastamine kuutasu ja müüja marginaali vahe, on iga ettevõtte äriline otsus, osutas ka Kärsna.
Kulud on kasvanud
Elektrimüüjate sõnul on kõrgustesse kerkinud elektrihinnad ning suured hinnakõikumised mõjutamas sarnaselt tarbijaga ka müüjate kulusid. Eelkõige viidatakse bilansikulu hüppelisele kasvule.
«Bilansikulu tuleneb sellest, et elektrimüüjad peavad igapäevaselt klientide tarbimist ette prognoosima ja ostma nende jaoks börsilt elektrilt. Kui klientide jaoks pole ostetud piisavalt elektrit, tuleb seda bilansiturult börsihinnast kallimalt juurde osta. Kui elektrit jääb üle, tuleb see börsihinnast oluliselt madalama hinnaga bilansienergiaturul maha müüa,» selgitas Kasparov.
Tarbimisprognoosi ja tegelikkuse vahel tekib aga müüjale bilansienergia kulu. «Börsi- ja bilansihinna vahed on oluliselt kasvanud alates 2021. aastast üle 10 korra,» viitas Kasparov muutunud turuolukorrale.
Täpselt sama põhjuse tõi välja ka Kärsna. Alexela juhatuse liiga aga lisas, et energiakriisis on märgatavalt suurenenud ka klienditeenindusega seotud kulud. «2021. aastal alanud energiahindade tõus on oluliselt kasvatanud klientide pöördumiste arvu. Näiteks pöördumised telefonitsi on läinud kõneminutitelt pikemaks, sest kliendid soovivad saada müüjalt nõu parimate valikute tegemisel ning oma senise tarbimise analüüsi,» viitas Alexela esindaja.
Kärsna sõnul tähendab see müüjale suuremaid personalikulusid. «Oleme seetõttu kasvatanud teenindusüksuse töötajate arvu, et kõik kliendid saaksid kvaliteetselt teenindatud. Ka oleme näinud viimase aastaga riigipoolsete otsustega kaasnenud kiireid arendusvajadusi.»
Alexela hinnangul ei erine elektrimüüjate kuutasu teistes majandusvaldkondades küsitavatest lisatasudest. «Analooge saab tuua palju. Esimese näite võib tuua telekomi maailmast, kus mobiilse parkimise korral tasub klient parkimistasu, millele lisandub operaatori teenustasu 0,32 eurot. Samamoodi saab ka pangandusest paralleele tuua – kaardihooldustasud, lepingutasud pankades on sama sisuga,» võrdles Kärsna.
TTÜ emeriitprofessor, elektriinsener Väino Rajangu kirjutas Postimehes 17. veebruaril ilmunud arvamusloos, et elektrituruseaduse järgi koosneb universaalteenuse hind elektrienergia tootmishinnast, elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kuludest ja mõistlikust ärikasumist. Kuna kuutasust seaduses ei räägita, tekkis Rajangul küsimus, kas säärase tasu võtmine on üldse seaduslik.
Eesti Energia hinnangul liigituvadki kilovatt-tunni põhine müüja marginaal ja kuutasu põhjendatud kulude katmise ja mõistliku ärikasumi teenimise instrumentideks. «Toodete ja teenuste müümisega kaasneb täiendavaid kulusid igas majandussektoris ning iga müüja saab ise otsustada, millistel viisidel ta neid kulusid katab,» ütles Kasparov.