Macron tekitas Prantsusmaa energiafirmale aegade suurima kahjumi

EDFi tuumaelektrijaamad Saint-Laurent-Nouanis. Foto: STEPHANE MAHE/Scanpix

Kuigi energiahinnad kerkisid mullu enneolematult kõrgele, lõpetas  Prantsusmaa riigi kontrolli all oleva tuumaenergiaettevõte EDF aasta 17,9 miljardi euro suuruse kahjumiga, mis on kõige aegade halvim tulemus.

Energiafirmat mõjutas tugevalt Prantsusmaa tarbijatele kehtestatud energiahinna ülemmäär ning paljude tuumaelektrijaamade remonditööd, kirjutab BBC.

EDFi kahjum on Prantsusmaa ettevõtete ajaloos suuruselt kolmas tulemus ja viimase 20 aasta kõige negatiivsem näitaja. Seejuures on EDFi võlakoormus kasvanud 64,5 miljardi euroni.

EDFi rekordkahjum on otseselt ajendatud Prantsusmaa president Emmanuel Macroni valitsuse kehtestatud elektrihinna «kaitsekilbist», mis lubas EDFil tõsta hindu mullu vaid kuni 4 protsenti. Kuigi see meede aitas hoida Prantsusmaal inflatsiooni madalamal kui teistes Euroopa riikides, pidi EDF müüma seetõttu elektrit Prantsusmaa tarbijatele kahjumiga. Seejuures kuulub EDFile umbes 80 protsenti Prantsusmaa elektriturust.

Samuti langes EDFi Prantsusmaa tuumaenergia toodang mullu 30 protsenti, kukkudes madalaimale tasemele alates 1988. aastast, kuna enam kui pooled 56 vananevast tuumaelektrijaamast on remonditööde tõttu võrgust väljas. 

Tuumajaamade rikked tähendasid, et Prantsusmaast sai mullu esimest korda mitmete aastakümnete jooksul elektri netoimportija.

EDF- finantshädasid süvendab ka turunüanss, mis kohustab tal müüma veerand oma toodangust reguleeritud hinnaga konkurentidele.

ARENHi nime all tuntud süsteem töötati Euroopa Liidus välja 2010. aastal, et vältida EDFi kerkimist monopoolseks pakkujaks. See tähendab, et ka olukorras kus börsihind on 1000 eurot megavati eest, peab EDF müüma elektrit reguleeritud hinnaga.

EDF ütleb, et see ARENH on pannud nad absurdsesse olukorda, kus nad peavad subsideerima oma konkurente.

Aastal 2022 muutusid asjad ühe EDFi endise tegevjuhi sõnade kohaselt lausa «sürreaalseks». Kuna elektrihind Euroopa turul on hüppeliselt tõusnud ja EDFi enda tootmisvõimsus on vähenenud, pidi ettevõte ostma elektrit keskmiselt hinnaga 100 eurot megavatt-tunni kohta ja müüma selle konkurentidele edasi 46 euroga.

Ja paljud neist konkurentidest pole sugugi elektrimüüjad, vaid lihtsalt turukauplejad, väidab EDF.

Ettevõtte endised tegevjuhid on kirjeldanud süsteemi kui «mürgitabletti» ning süüdistanud EL-i ja Saksamaad Prantsusmaa huvide vastu töötamises.

Kuigi Prantsuse riik kontrollib juba 84 protsenti EDF-ist, on valitsus alustanud protsessi ettevõtte täielikuks riigistamiseks.  Seejuures on president Macron rääkinud tuumaenergia taassünnist, plaanides rajada kuus uut reaktorit, mis aitaksid Prantsusmaal saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse.