Swedbank Robur: 2023 ei kujune fantastilise kasvu aastaks

Pertti Rahnel Foto: swedbank

2022 oli mingis mõttes reaalsusesse naasmise aasta – seda nii krüptovaluutade, võlakirjade kui ka kasvuaktsiate jaoks. Varaklassid ja investeeringud, mis said tuule tiibadesse ajal, kus intressid olid nullilähedased ning turul oli näiliselt piiramatult vaba raha, kaotasid tõusvate intresside ja karmima rahapoliitika keskkonnas märkimisväärselt atraktiivsust. Aasta alguse optimism turgudel viitab sellele, et aasta 2023 saab olema eelmise aasta peegelpilt – langevad intressid, langev inflatsioon, positiivne sentiment nii aktsia- kui võlakirjaturgudel, kirjutab Swedbank Roburi portfellihaldur Pertti Rahnel.

Keskpankade poliitika oli möödunud aastal finantsturgude jaoks võtmesõnaks. Etteruttavalt, see trend jätkub ilmselt tänavugi. Keskpangad olid sunnitud reageerima viimase poolesaja aasta kiireimale inflatsioonitempole arenevates riikides kiirete intressitõusudega.

Kuigi inflatsioon oli probleemiks nii Euroopas kui ka USAs, olid selle põhjused selgelt erinevad. Mõnevõrra lihtsustatult öeldes võib Põhja-Ameerikas näpuga näidata liigsele eelarvestiimulile ja tarneahelaprobleemidele, Euroopas oli aga selgelt olulisem faktor Ukraina sõda ning sellega seotud gaasi- ja teiste energiakandjate võimalik puudus ja sellest tulenev hinnatõus.

Inflatsioon osutus halvemaks

Erinevatest põhjustest hoolimata osutus inflatsiooniproblemaatika kardetust selgelt halvemaks nii USAs kui Euroopas. Kahekohalist tarbijahindade kasvu nähti USAs viimati 1980. aastate alguses. Vaadates kolme kümnendit enne pandeemiat, jäi aga keskmine aastane tarbijahindade kasv USAs alla 3 protsendi, Saksamaal oli see veel madalam.

Seega oli inflatsiooni nii kiire tõus selgelt negatiivne üllatus ning see kajastus ka aktsia- ja võlakirjaturgude nõrkuses.

Eesti majandust mõjutab eeskätt euroala käekäik; globaalsete aktsiaturgude ning ka Swedbanki pensionifondide jaoks on aga olulisem see, mis toimub USA aktsiaturgudel – sel lihtsal põhjusel, et USA aktsiad moodustavad globaalsete aktsiaturgude turuväärtusest ligikaudu 60 protsenti, olles sisuliselt maailma aktsiaturgude veduriks. Võlakirjade jaoks on muidugi olulised ka kohalikud faktorid, aga ka intressimäärad liiguvad üle maailma suuresti koos ning USA keskpank mõjutab kogu maailma.

2022. aasta oli USA aktsiaturgude jaoks muidugi pehmelt öeldes vilets. Sealse turu jaoks olulised infotehnoloogiaettevõtted kannatasid kiirenenud inflatsiooni ja sellega kaasnenud intressitõusude tõttu – kasvuettevõtetelt oodatakse rahavoogusid kaugemas tulevikus ja tõusnud intresside keskkonnas on need rahavood vähem väärt. Teisisõnu, kui intressimäär on nullilähedane, pole vähemalt matemaatiliselt erilist vahet, kas teenida raha kohe või kümne aasta pärast. Kõrgema intressimäära korral on vahe märgatav.

Kasvuettevõtete turuväärtused olid pandeemia jooksul kerkinud kõrgustesse ning 2022. aasta oli maa peale tagasi tulemise aeg ka nende jaoks. Mullu pöördusid veel muudki pandeemiaaegsed trendid finantsturgudel ja majanduses. Näiteks e-kaubanduse maht, mis oli pandeemia jooksul võtnud kasvu mõttes paari aastaga nelja-viie aasta pikkuse sammu, naasis selgelt pikaajalise kasvutrendi juurde, mõjutades aktsiaturgude jaoks laiemalt oluliste ettevõtete, nagu Amazon, aga ka Google, Meta, Netflix (väiksematest ja kiirema kasvuga IT-ettevõtetest rääkimata), käibeid, kasumeid ning kasvumäära.

2023 ei kujune fantastilise kasvu aastaks

Praegu on turuosalised nõus ainult ühes: 2023 ei kujune fantastilise kasvu aastaks. Kas kasv hakkab olema miinus- või plussmärgiga, pole kaugeltki selge ei euroalal ega USAs. Nagu mainitud, on USA majanduse käekäik maailma aktsiaturgude jaoks selgelt olulisem.

Paradoksaalselt oleks aktsiaturgude jaoks hea uudis, kui näeksime tööturu nõrgenemist USAs – see viiks palgakasvu nõrgenemiseni ning võimaldaks keskpangal ja ka aktsiainvestoritel kergemini hingata. Seni on tööturg Föderaalreservi pingutustest hoolimata väga tugev püsinud.

Inflatsioon on USAs ilmselt aeglustumas, ent küsimus on rohkem tarbijahindade languse kiiruses. Keskpank ei saa tolereerida selgelt üle inflatsioonieesmärgi ulatuvat hinnatõusu ning võib olla sunnitud arvatust enam intresse tõstma. Tööturu tugevus on ületanud kõiki ootuseid.

Tõenäoliselt hakkavad Föderaalreservi rekordilise tempoga tehtud intressitõusud siiski tööle, jahutades eeskätt intressidele tundlikumat kinnisvarasektorit ja ka kestvuskaupade tarbimist, mis viib ka tööturu nõrgenemiseni ning inflatsioonitempo aeglustumine jätkub. See võimaldaks Föderaalreservil võtta pigem äraootavam positsioon – tõsta intresse lähikuudel veel 0,5–1 protsenti ning võtta siis paus.

See stsenaarium on tõenäoline ning seetõttu oleme optimistlikud USA nn pehme maandumise stsenaariumi suhtes, st et majanduskasv jääb napilt positiivseks või vähemalt nullilähedaseks ning ettevõtete kasumid ei saa suurt hoopi.

Aasta esimestel nädalatel toimunud korralik ralli nii aktsiaturgudel kui teistes riskantsemates varaklassides näitab, et investorid peavad seda võimalust üsna tõenäoliseks.

Pensioniinvestoril ei tasu tõmmelda

Pensioniinvestor ei peaks lühiajalisi finantsturgude liikumisi liigselt üle tähtsustama. Mida pikem kogumishorisont, seda väiksem võimalus, et aktsiaturgudelt saadud tootlus saab olema miinusmärgiga.

Vaadates viimast aastasadat USA aktsiaturgudel, siis on positiivse tootluse tõenäosuse ja investeerimishorisondi pikkus selges korrelatsioonis. Tõenäosus, et USA aktsiaturu aastatootlus on positiivne, on 52 protsenti. Viieaastase kogumisperioodi puhul on positiivse tootluse tõenäosus üle 90 protsenti.