/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/12/15018796t1h76fd.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab ettevõtete innovatsiooni- ja juhtimisvõimekuse arendamist, ettevõtlikkuse kasvatamist ning eksporditurgudele aitamist järgneva seitsme aasta jooksul kokku 113,5 miljoni euroga.
Riik panustab innovatsiooni ja juhtimisvõimekusse ligi 114 miljonit
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan kinnitas riigi tegevused ja rahastamise tingimused, mille alusel edendatakse ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkust, rahvusvahelistumist ning innovatsiooni toetavaid hankeid aastatel 2023-2029 Euroopa Liidu struktuurivahenditest kokku 113,5 miljoni euroga. Tegevusi viib ellu EAS-i ja Kredexi ühendasutus koostöös erasektori partneritega.
«Lisandväärtuse ja innovaatilisuse kasvatamiseks on igal ettevõttel spetsiifilised vajadused. EAS-i ja Kredexi ühendasutus töötab struktuurivahendite toel välja terve rea teenuseid, mis aitavad ettevõtetel lahendada muresid või anda arengule hoogu juurde. Eriti oluline on pakkuda mitmekülgset võimekuse tõstmise tuge just tööstusettevõtetele, sest tark tööstus on majanduse hea käekäigu aluseks,» selgitas minister Kristjan Järvan.
Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juhi ja ettevõtja Ivo Suursoo sõnul on EAS läbi aastate olnud hea partner Eesti ettevõtluse arendamisel. «Soovitan ettevõtjatel külastada EASi kodulehte, et leida just enda ettevõtte edendamiseks parimad teenused. Ettevõtjad võiksid erilist tähelepanu pöörata innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamisesse, vähem oluline ei ole ka küberturvalisuse edendamine,» märkis Suursoo.
EAS-i ja KredExi ühendasutuse juhi Lauri Lugna sõnul on järgmistel aastatel fookus digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde hoogustamisel. «Me oleme jõudnud oma majanduse arengus sinna, et kui seni võisime hoogsalt areneda olemasolevate tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja allhanke pakkumisega, siis nüüd peame lükkama sisse järgmise käigu. See tähendab ise tehnoloogiate ning keerulisemate toodete ja teenuste loomist,» ütles Lugna.
Ta lisas, et ettevõtete innovatsiooni arendamisel on kaks poolt. «Üks pool on konkreetsed arendusprojektid, kus oleme toeks nii nõu kui ka rahalise toetusega aga selle taustal on ka teine pool ehk ettevõtete laiem innovatsioonivõimekus, mis koosneb omakorda kultuurist, protsessidest, juhtimisest ja paljudest teistest osadest,» selgitas Lugna.
«Uuenduslikud tegevused sisaldavad endas ettevõtete jaoks palju kasutamata ärivõimalusi. Esmalt on aga tarvis tõsta teadlikkust innovaatiliste tegevuste olemusest ja kasulikkusest,» selgitas Järvan ja tõi näiteks mõned olemasolevad EAS-i pakutavad teenused: tippinnovaatoite programm, innovatsiooni diagnostika, ettevõtete ja ülikoolide koostööd soodustavad üritused, seminarid spetsiifilistest tehnoloogiatrendidest ja nii edasi.
Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise kaudu suurendatakse nende võimekust siseneda uutele sihtturgudele ja laieneda olemasolevatel välisturgudel, tuuakse esile Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust ja soodustatakse Eestis väljaarendatud teadusmahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu.
«Üks asi on luua globaalselt konkurentsivõimelised tooted ja teenused ning teine pool on aidata need meie ettevõtetel rahvusvaheliste klientideni viia. Selleks on meil ekspordinõunike võrgustik, süsteemsed ekspordiprogrammid, turupõhine nõustamine, ärimissioonid ja palju muud,» loetles Lugna.
Innovatsiooni toetavaid hankeid edendades suureneb riigi pädevus ja roll teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana. Innovatiivsed riigihanked panustavad teadus-, arendus- ja innovatsiooniteadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse.
Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on olulise tähtsusega «Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035» eesmärkide saavutamisel. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.