Valitsussektori eelarvepuudujääk küündis mullu ligi poole miljardi euroni

Rahandusministeerium. Foto: Madis Veltman

2022. aasta lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepuudujääk 438 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 1,2 protsenti aastasest oodatavast SKP-st.

Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad aasta lõpuks nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes. Sotsiaalkindlustusfondid on kogu aasta jooksul olnud ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli siiski parem seis kui aasta varem, mil valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 2,4 protsenti SKPst. Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad on ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks.

Keskvalitsus

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli möödunud aasta lõpus 527 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 259 miljoni võrra väiksem. Detsembris puudujääk suurenes oodatavalt nii lisaeelarve meetmete kui aasta jooksul ettevalmistatud hangete realiseerumise tõttu. Samas oli defitsiit siiski prognoositust väiksem peamiselt tänu väiksematele kuludele.

Oodatust enam laekus ka füüsilise isiku tulumaksu ning mittemaksulisi tulusid (finantstulud, kaupade ja teenuste müügitulud). Eelarvepuudujäägi vähenemine eelneva aastaga võrreldes tuleneb suures osas tugevast maksulaekumisest. Jõudsalt laekub tulumaksu, seda vaatamata sellele, et eelmise aasta oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt.

Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust (sh sõjapõgenike makstud maksudest) kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida sel aastal on küll väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kaudselt kiire hinnatõus. Ka käibemaksu laekub jõudsalt, 15 protsenti enam kui aasta varem, kuid selle kasvutempo on aeglustumas. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük (+28%), keskkonnatasud ja muud tulud (+48%) ning finantstulud (+91%). 

Sotsiaalkindlustusfondid

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa (peatselt Tervisekassa) ja Eesti Töötukassa, eelarvepositsioon oli möödunud aasta lõpu seisuga tugevalt positiivne, ülejääk 184 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on 2021. aastaga võrreldes kasvanud ning jõudnud 158 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Haigekassa kulupool on püsinud täpselt eelarve piires. Töötukassa oli aasta lõpus 25 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 39 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud Ukraina sõjapõgenike tõttu.

Omavalitsused

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli 2022. aasta lõpus 94 miljonit eurot, mis on 2021. aastaga võrreldes 13 miljoni euro võrra parem tulemus. Detsembris nende eelarvepositsioon halvenes ja jäi veidi alla oodatud taseme peamiselt suurenenud kulusurve ning prognoositust väiksema füüsilise isiku tulumaksu laekumise tõttu.