Madis Müller: pankade kasumi maksustamine võib tõsta laenude hindu

Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Eesti Panga nõukogu teisipäeval toimunud korralisel istungil selgitas keskpanga president Madis Müller, et pankade kasumite erakorralise maksustamise idee rakendamine võib muuta raha hoiustamise ja laenamise pangaklientide jaoks edaspidi vähem soodsaks.

Keskpanga presidendi Madis Mülleri sõnul tasub mõelda, mida Eesti ühiskond ennekõike pangandusest ootab. «Kui eesmärgiks on Eesti laenuvõtjate ja hoiustajate jaoks võimalikult headel tingimustel pangateenused ehk siis kõrgemad hoiuse- ja soodsamad laenuintressid, siis töötaks pankade täiendav erakorraline maksustamine sellele eesmärgile vastu,» leiab Müller.

Tema sõnul on panganduse roll ühiskonnas anda laenu ning pakkuda turvalist säästude hoiustamise võimalust. Selle püsivaks toimimiseks on vajalik, et pangad talletaksid headel aegadel teenitud kasumitest piisava osa kapitalina. «Kui me ei lase pankadel kasumeid teenida ja seeläbi oma kapitali tugevdada, võib neil kriisi ajal olla raske hakkama saada probleemlaenudega ning sellisel juhul takerdub majanduse taastumine, sest pangad ei suuda vajalikus mahus uusi laene väljastada. Praegu on aga Eesti pankade kasumiväljavaade piisavalt hea, et võiks küsida, kas konkurentsi toimides võiksid hoiuseintressid rohkem tõusta ja laenumarginaalid langeda,» märkis ta pressiteates.

Hoiuseintressid on keskpanga teatel tõusnud laenuintressidest märksa aeglasemalt, kuna Eesti laenunõudlust arvestades on Eesti panganduses tervikuna praegu hoiuseid piisavalt. Küll aga on juba näha tähtajaliste hoiuste intressitõusu ja väikest langust laenumarginaalides. Mülleri sõnul annab aga pankade tänane kasumlikkus võimaluse enamaks.

«Praegu on väga suur osa vabast rahast lihtsalt arvelduskontol. Võiksime olla pangaklientidena nõudlikumad – tõstame vaba raha tähtajalistele hoiustele ja vaatame enne erinevate pankade pakkumisi. Sama hoolikas tasub olla uusi laene võttes ja vanu laene refinantseerides. Nõudlikumad kliendid toovad kaasa soodsamad teenused,» selgitas Eesti Panga president.

Küll aga võiks Mülleri hinnangul kaaluda, kas pankade suuremate kasumite perioodil võiks tavapärasest suurema osa kasumist suunata Tagatisfondi, et rahastada ennaktempos hoiuste tagamise fondi. See samm tugevdaks tema sõnul Eesti riigi valmisolekut saada hakkama võimalike tulevaste pangakriisidega.

Lisaks tõstatas ta küsimuse, kas Eestis tasub jätkata tulumaksu erirežiimiga, millega riik võtab ainult 14 protsenti tulumaksu pankadelt ja teistelt firmadelt, kes maksavad regulaarselt dividende. Kuna kohalike investorite jaoks on dividendide maksumäär lõpuks ikka 20 protsenti, on sisuliselt tegemist soodustusega vaid välismaale makstavatele dividendidele. Pankade puhul kaasneb regulaarsete dividendide maksmisele soodustuse tegemisega ka risk, et pangad on väiksema kasumiga aastatel motiveeritud oma kapitali tugevdamise asemel liiga suuri dividende maksma. Mülleri sõnul tasuks hinnata, kas selline tulumaksusoodustus on teeninud oma eesmärki.

Pankade kasum kasvas

Ka Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari sõnul on oluline arutada sellistel teemadel. Samas tõi Laar esile, et seaduse järgi pole Eesti Panga nõukogu roll kujundada poliitikat, vaid teha järelevalvet selle üle, kas keskpank täidab talle seatud ülesandeid.

Eestis tegutsevad pangad teenisid 2022. aastal kasumit 490 miljonit eurot, mis on ligi 20 protsenti rohkem kui eelneval aastal ning viis kasumid tagasi koroona-eelsele tasemele. Enim panustas kasvu suurenenud intressitulu. Varasematel aastatel on pankade kasumid jäänud vahemikku 280–660 miljonit eurot.

Teiste teemade seas otsustas keskpanga nõukogu, et 2023. aastal jätkatakse senise keskpanga kasumi jaotamise strateegiaga. Selle kohaselt annab keskpank kuni neljandiku oma kasumist riigile ning ülejäänu suunatakse keskpanga reservidesse.

Lisaks andis Madis Müller istungil nõukogu liikmetele tavapärase ülevaate euroala majandusolukorrast. Nõukogu kinnitas siseauditi eelmise aasta tööde aruande ning täiendas selle aasta auditite plaani. Nõukogus toimusid ka keskpanga mulluse aastaaruande ning panganõukogu 2022. aasta tegevusaruande esimesed lugemised.