ÜLEVAADE ⟩ Ohtlik aeg ehk mis juhtus eelmisel aastal ühinemiste ja ülevõtmiste turul

Risto Vahimets. Foto: Ellex Raidla

Ellex Raidla teatel raporteeriti Mergermarketile mullu kokku 117 Balti riikide turul toimunud ühinemisest ja omandamisest väärtuses 2,2 miljardit eurot, mis võrreldes 2021. aastaga langes pisut – toona kujunes 144 tehingu väärtuseks 2,4 miljardit eurot.

Ellex Raidla partneri Risto Vahimetsa sõnul algas aasta fenomenaalselt hästi, jätkates 2021. aasta meeleolu. «Siis toimus Venemaa sissetung Ukrainasse ja paljud tehingud jäid pausile, oli ohtlik aeg. Seejärel hakkas olukord Ukrainas liikuma lootustandvamas suunas ja juuni algusest peale on kindlustunne majanduses paranenud. Üldistatult öeldes ei olnud 2022. aasta üldse kehv aasta,» ütles Vahimets pressiteates.

Koguväärtust kasvatasid kaks tehingut

2022. aastal raporteeritud tehingute koguväärtust kasvatasid kaks Balti riikide suurimat tehingut: sõidujagamise platvormi arendaja Bolt Technology rahastamisvoor ning osaluse müük Leedu pangas Nord/LB Lietuva, mis moodustasid enam kui kolmandiku tehingute koguväärtusest, kokku 957 miljonit eurot.

Sektorite lõikes domineerisid Balti riikide turul jätkuvalt tehingud tehnoloogiasektoris ja tehingu tegijatest ülemaailmsed erakapitali ettevõtted. Tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsiooni valdkonna tehingud moodustasid vaatlusalusel perioodil 33 protsenti kõigist piirkonna tehingutest, mis on 14 protsendipunkti enam kui perioodil 2019–2020.

Valdkonna osakaal väärtuses oli veelgi märkimisväärsem, moodustades 51 protsenti kogu Balti riikide tehingute väärtusest aastatel 2021–2022, mis on 19 protsendipunkti rohkem kui 2019–2020. «Seda suuresti tänu eelnevalt mainitud Bolt Technology 628 miljoni euro suurusele tehingule, millele lisandusid veel viis tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsiooni tehingut Balti riikide 2022. aasta tehingute esikümnes,» märkis Vahimets.

117 tehingust 59 protsenti tehti 2022. aasta esimesel poolaastal, mis näitab Ellex Raidla hinnangul nii 2021. aasta buumi ajal ettevalmistatud tehingute lõpuleviimist kui ka suurenenud makromajanduslikku survet aasta teises pooles.

Samamoodi nagu 2021. aastal, moodustasid ka 2022. aastal Balti riikides suurema osa ehk 78 protsenti koondväärtusest sissetulevad tehingud, mis on veidi vähem kui aastal 2021. Aastatel 2021–2022 moodustasid sissetulevad tehingud keskmiselt 63 protsenti kogu raporteeritud väärtusest, ainult perioodil 2012–2014 oli kohalike tehingute koondväärtus suurem sissetulevate tehingute väärtusest.

Kohalik kapital ei maga

«Kuigi välisinvesteeringud on Balti riikides aktiivsed, ei maga ka kohalik kapital. 2022. aastal olid kõigist Balti riikides teatatud tehingute arvust 53 protsenti kohalikud, mis on üks protsendipunkt rohkem võrreldes eelnenud aastaga,» märkis Ellex Raidla partner.

Mõeldes tulevikule usub Ellex Raidla partner Sven Papp, et 2023. aasta saab olema Balti riikide jaoks aga täis väljakutseid ja võimalusi. «Jätkuvalt kõrged energiahinnad ja suurenev kapitalikulu toovad kaasa tootmiskulude jätkuva kasvu, mida on võimatu kanda täies mahus tarbijatele, kes juba niigi kannatavad kõrge inflatsiooni all ja mis vähendab tarbijausaldust ja mis omakorda avaldab mõju ettevõtete tootmismahtudele,» sõnas Papp ja lisas, et väljakutsed loovad aga ka uusi võimalusi ning võib-olla ollakse tunnistajaks suuremale tehinguaktiivsusele ka traditsioonilistes sektorites.