Seesam: üle poole reisijatest kasutab reistõrkekindlustust

PM Majandus
Copy
Lumetorm Tallinna lennujaamas.
Lumetorm Tallinna lennujaamas. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Võrreldes koroonaeelse ajaga on reisikindlustuse turg kasvanud 25 protsenti ning lennufirmade streigid ja ootamatud haigestumised on pannud inimesed varasemast oluliselt rohkem valima laiendatud reisitõrke kaitset.

«Enne kui koroona reisimise mõneks ajaks pausile pani, sõlmisid inimesed reisikindlustuse peamiselt võõrsil meditsiiniabi saamiseks ja reisitõrke valis juurde kolmandik kindlustajatest. Täna on aga reisitõrge sõlmitud juba 73 protsendil kindlustatud isikutest,» sõnas Seesami reisikindlustuse tootejuht Marit Raag.

Reisitõrke kaitsest on kindlustaja sõnul kõige enam abi saadud haigestumise, lennu hilinemise ja ilmastikust tulenevate tõrgete korral. Näiteks hüvitatakse enne reisi haigestumise korral ärajäänud reisi maksumus ja reisi kestel lendudega seotud tõrgete korral hüvitatakse lisakulud. 

«Eestlaste seas populaarne Türgi ägab viimase veerandsaja aasta kõrgeima inflatsiooni käes, mis tähendab, et seni niigi kõrgete raviarvete poolest tuntud riigis on meditsiiniabi nüüd veelgi kallim.»

Üleilmselt kasvavad hinnad on lisaks transpordile ja majutusele kergitanud märkimisväärselt ka meditsiiniabi hindasid. «Näiteks eestlaste seas populaarne Türgi ägab viimase veerandsaja aasta kõrgeima inflatsiooni käes, mis tähendab, et seni niigi kõrgete raviarvete poolest tuntud riigis on meditsiiniabi nüüd veelgi kallim,» rääkis Raag.

Väljaspool Euroopat võib saada ehmatava haiglaarve

Kindlustaja soovitab kindlustuskaitse valikul lähtudagi sihtriigi hindadest. Euroopa Liidus võivad haiglaarved olla väiksemad, eriti kui kannatanul on kaasas ravikindlustuskaart. Ameerikas, Kanadas ja ka Austraalias ei ole ebatavaline, kui haigla esitab kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva arve üpriski väikese asja eest. Seega peaks väljaspool Euroopat olema kindlustussumma vähemalt 200 000, soovitatavalt isegi suurem.

Lisaks reisil haigestumisega seotud otsestele arstiabi kuludele võivad lisanduda ka täiendavad koju naasmise kulud. «Isegi juhul, kui haigus on ravitav apteegi käsimüügiravimitega, võib näiteks tugevama toidumürgituse või kõhuviiruse korral lennureis osutuda võimatuks,» toonitas Raag.

Hiljuti lahendas kindlustaja juhtumit, kus meditsiiniline probleem ei olnud suur, kuid koju tagasipöördumine lükkus edasi mitu päeva ning sellega seotud kulud ulatusid tuhandetesse eurodesse.

Seesami esindaja soovitab reisikindlustuse sõlmida kohe, kui reis on ostetud ning kindlustus peab kehtima kogu perioodi ehk Eestist lahkumise päevast koju naasmiseni.

Kui reisikindlustuse sõlmimine jätta viimasele minutile, võib juhtuda, et reisi ärajäämist põhjustav sündmus on juba toimunud. Näiteks on reisija haigestunud või pikalt ähvardanud vulkaan pursanud.

Lepingu sõlmimine varakult on oluline, sest kindlustus ei hüvita kahjusid, mis on ilmnenud enne lepingu algust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles