Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 108,8 eurot megavatt-tunnist, 3,1 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli hind neljapäeva, 9. veebruari südaööl, makstes 13,93 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 8. veebruari õhtul kell 18, mil hind oli 216,93 eurot, teatas Eesti Energia.
Süsinikdioksiidi (CO²) kvoodi nädala keskmine hind oli 91,1 eurot tonni kohta, püsides varasema nädalaga samal tasemel. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA hinnangul vähenevad Euroopa energiatootmise CO² heitkogused kuni 2025. aastani keskmiselt umbes 10 protsenti aastas, kuna suurem taastuv- ja tuumaenergia pakkumine asendab ajutise tõuke kivisöel töötava elektritootmistele.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 335 megavatti. Sel nädalal on osaliselt või täielikult turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
Ilm soosib Euroopat
Miller märkis, et Balti riikides püsis elektrihind eelmise nädalaga samal tasemel, seda toetas tavapärasest suurem taastuvenergia toodang, kusjuures tuuleenergia toodang Põhjamaades saavutas neljapäeval rekordkõrge taseme, keskmiselt 23,31 gigavatti tunnis. Põhjamaade installeeritud tuulevõimsus on veebruari seisuga 31 gigavatti ehk saavutati 75 protsenti nimivõimsusest.
Nädala keskmine gaasihind oli 54,8 eurot megavatt-tunnist (2,6 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga). Miller selgitas, et gaasihinnad on 17 kuu madalaima taseme lähedal, kuna on oodata pikemat perioodi leebema temperatuuri ja hoogsama tuulega. Samuti on suurenenud LNG tarned.
«Euroopa gaasihoidlad on 66 protsendi ulatuses täidetud, vähenedes nädalaga 4 protsendipunkti võrra. Lõppeva talve energiavarud on tagatud, kuid senisest intensiivsemalt peab regioon hakkama tegelema ettevalmistustega järgmiseks kütteperioodiks,» toonitas analüütik.