Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul näib, et energiakriis on selleks talveks seljatatud ning gaasivarusid piisavalt, et edukalt toime tulla mitte ainult praeguse kütteperioodiga, vaid luua eeldused toimetulekuks ka tuleval talvel.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 108,8 eurot megavatt-tunnist, 3,1 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli hind neljapäeva, 9. veebruari südaööl, makstes 13,93 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 8. veebruari õhtul kell 18, mil hind oli 216,93 eurot, teatas Eesti Energia.
Süsinikdioksiidi (CO²) kvoodi nädala keskmine hind oli 91,1 eurot tonni kohta, püsides varasema nädalaga samal tasemel. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA hinnangul vähenevad Euroopa energiatootmise CO² heitkogused kuni 2025. aastani keskmiselt umbes 10 protsenti aastas, kuna suurem taastuv- ja tuumaenergia pakkumine asendab ajutise tõuke kivisöel töötava elektritootmistele.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 335 megavatti. Sel nädalal on osaliselt või täielikult turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
Miller märkis, et Balti riikides püsis elektrihind eelmise nädalaga samal tasemel, seda toetas tavapärasest suurem taastuvenergia toodang, kusjuures tuuleenergia toodang Põhjamaades saavutas neljapäeval rekordkõrge taseme, keskmiselt 23,31 gigavatti tunnis. Põhjamaade installeeritud tuulevõimsus on veebruari seisuga 31 gigavatti ehk saavutati 75 protsenti nimivõimsusest.
Nädala keskmine gaasihind oli 54,8 eurot megavatt-tunnist (2,6 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga). Miller selgitas, et gaasihinnad on 17 kuu madalaima taseme lähedal, kuna on oodata pikemat perioodi leebema temperatuuri ja hoogsama tuulega. Samuti on suurenenud LNG tarned.
«Euroopa gaasihoidlad on 66 protsendi ulatuses täidetud, vähenedes nädalaga 4 protsendipunkti võrra. Lõppeva talve energiavarud on tagatud, kuid senisest intensiivsemalt peab regioon hakkama tegelema ettevalmistustega järgmiseks kütteperioodiks,» toonitas analüütik.
Venemaa algatatud energiasõjas on ilm selgelt Euroopa poolel ja ka veebruari viimasteks nädalateks prognoositakse kuni neli kraadi tavapärasest soojemat ilma. Kui ei juhtu midagi pretsedenditut, lõpetab Euroopa kütteperioodi tavapärasest oluliselt kõrgema gaasivarude tasemega, kuid nende taastamiseks saab oluliselt vähem kasutada Venemaalt pärit maagaasi, mis on olnud pikki aastaid gaasitarnete selgrooks, selgitas ta.
Miller tõi välja, et Morgan Stanley prognoosi järgi tarnib Venemaa Euroopasse tänavu umbes 18 miljardit kuupmeetrit maagaasi vähem kui mullu, ent panga hinnangul saab Euroopa Liidu gaasihoidlates märtsi lõpuks olema umbes 29 miljardit kuumeetrit gaasi, mida saab tarvitada Venemaa tarnete asendamiseks.
Bloombergi analüütikute hinnangul imporditakse suurem osa vajaminevast maagaasist suvel veeldatud maagaasi (LNG) kujul ja selle tarned saavad ka tänavu olema ajaloolisest keskmisest oluliselt kõrgemal tasemel. «Iroonilisel kombel kujuneb üheks oluliseks LNG tarnijaks Venemaa, kellelt Euroopa ostis eelmisel aastal 14,1 miljardit tonni LNGd, millest enam soetati viimati 2019. aastal,» osutas Miller.
«Bloomberg kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti gaasimüüjad eesotsas Eesti Gaasiga on asunud otsima veeldatud maagaasi, et asendada Venemaalt pärit kütus. Kui märtsini on Bloombergi andmeil gaasivarud Klaipeda terminali kaudu tagatud, siis lähinädalail kuulutab Eesti Gaas välja hanked aprillist septembrini Inkoo ujuvterminali kaudu,» ütles ta.
Maagaasi turuhinna 80-protsendine kukkumine augustikuiselt rekordtasemelt on ka Baltimaades suurendanud huvi taas kasutada maagaasi, kuna alates sügisest otsiti alternatiivseid lahendusi kütteõlist ja põlevkivist.
Miller selgitas, et kuigi eelmisel aastal suurenesid torugaasi tarned Euroopasse nii Norrast, Põhja-Aafrikast kui Aserbaidžaanist, ei pea Morgan Stanley seda piisavaks, et pääseda suurest LNG vajadusest. Mõttekoda Bruegel prognoosib, et sel aastal võib tekkida vajadus tarbimist veelgi vähendada, kui Venemaa katkestab ka allesjäänud torutarned ja ilm kujuneb keskmisest külmemaks.
Kui Morgan Stanley prognoosi järgi lõpetab Euroopa kütteperioodi 59 protsendi ulatuses täidetud gaasihoidlatega, mida on kaks korda enam kui mullu, siis teised asjatundjad nii optimistlikud ei ole. SEB AB hoiatas, et kui hinnad jäävad liiga kauaks praegusele tasemele, võib see tarbimist hoogustada ja kergitada hinna taas üle 100 euro piiri.
Teiste hinnangute järgi võib Euroopa gaasivarude täituvus talve lõpuks olla tavapärasest 80 protsenti kõrgemal ehk veidi alla 50 protsendi varudest.
«Energiakriisi valusaim teravik võib olla küll möödas, ent olukorras, kus maailma nõudlus LNG järele püsib kõrge, ei saa Euroopa ka kergelt hingata,» rõhutas Miller.
«Pikaajalise lahendusena energiajulgeolekule näevad Euroopa riigid taastuvenergiat. Eelmisel nädalal teatasid nii Saksamaa kui Poola olulistest otsustest taastuvenergia arendamise soodustamiseks,» ütles Miller.
Saksamaa soovib roheenergia osakaalu kolmekordistada ja jõuda 2030. aastaks olukorrani, kus 80 protsenti toodetud energiast oleks taastuv. Taastuvenergia osakaalu Saksamaa kogutarbimises aitab suurendada ka 2025. aastal valmiv ühenduskaabel Taaniga. Poolas aga muutus maismaatuuleparkide projekteerimine senisest hõlpsamaks, lisas Miller.
