Peaaegu null ⟩ Euroopa Komisjon prognoosib Eestile vaevumärgatavat majanduskasvu

Ehitussektor on olnud Eesti majanduskasvu peamiseks veduriks. Foto: Tairo Lutter

Euroopa Komisjoni talvise majandusprognoosi järgi suureneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu 0,1 protsenti ja 2024. aastal 2,8 protsenti, olles mullu eelduslikult kahanenud 0,3 protsenti.

Tänavuseks inflatsiooninäitajaks prognoosib komisjon Eestis 6,2 protsenti ja 2024. aastal 2,2 protsenti. 2022. aasta inflatsioonimääraks kujunes 19,2 protsenti, teatas komisjoni Eesti esindus.

Mullu aeglustus Eestis märgatavalt eratarbimine ning aasta lõpus pöördus tugevalt langusesse ka tööstustoodang, peegeldades vähenenud nõudlust tähtsamates sektorites, puidu- ja metallitööstuses. Sellest hoolimata olid tööturunäitajad üldiselt head nii eelmise aasta lõpus kui ka selle aasta alguses, tööpuudus suurenes ainult õige pisut.

Intressimäärade tõus hakkab komisjoni hinnangul ilmselt tugevalt mõjutama tarbimist ja ehitusturgu, arvestades paindlike intresside levimust laenulepingutes. SKP peaks aga 2023. aastal siiski tõusule pöörama, kuna praegused negatiivsed mõjurid, eriti inflatsioon, nõrk välisnõudlus ja madal kindlustunne, peaksid aegamööda taanduma ja fiskaalpoliitika pöördub ekspansiivseks.

Euroopa Liidu (EL) majandus on 2023. aasta alguses, peaaegu aasta pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukrainas komisjoni teatel paremas seisus, kui sügisel prognoositi. Talvine vaheprognoos tõstab selle aasta kasvuväljavaated ELis 0,8 protsendini ja euroalal 0,9 protsendini. Mõlemad piirkonnad peaksid napilt pääsema tehnilisest majanduslangusest, mida aasta alguseks prognoositi. Ka inflatsiooniprognoos paranes nii 2023. kui ka 2024. aastaks.

Pärast jõulist kasvu 2022. aasta esimesel poolel kasvutempo kolmandas kvartalis aeglustus, kuigi oodatust veidi vähem. Neljandas kvartalis jäi ELi majandus hoolimata erakorralistest negatiivsetest šokkidest sügisel prognoositud langusest puutumata. 2022. aasta kasvumäär on praeguste hinnangute kohaselt nii ELis kui ka euroalal 3,5 protsenti.

Soodsad arengud sügisprognoosi järel on komisjoni hinnangul parandanud selle aasta kasvuväljavaateid. Tarneallikate jätkuv mitmekesistamine ja tarbimise järsk vähenemine on suurendanud gaasihoidlate täituvust üle viimaste aastate keskmise ning gaasi hulgihinnad on langenud tunduvalt alla sõjaeelse taseme. Lisaks on ELi tööturg jätkuvalt hästi toiminud ning töötuse määr püsis kuni 2022. aasta lõpuni kõigi aegade madalaimal tasemel, 6,1 protsenti. Usaldus paraneb ning jaanuari uuringud näitavad, et ka majandustegevus ei tohiks 2023. aasta esimeses kvartalis koomale tõmbuda.

Kasvu ohustavad tegurid ei ole Euroopa Komisjoni teatel aga kuskile kadunud. Tarbijad ja ettevõtjad seisavad jätkuvalt silmitsi kõrgete energiakuludega ning jaanuaris jätkas alusinflatsioon ehk inflatsioonimäär, millest on välja jäetud energia ja töötlemata toiduainete hinnamuutused, kasvu, mis vähendas veelgi kodumajapidamiste ostujõudu. Inflatsioonisurve püsides jätkub karm rahapoliitika, mis pärsib äritegevust ja investeeringuid.

Talvises vaheprognoosis 2023. aastaks prognoositud kasv on vastavalt 0,5 ja 0,6 protsendipunkti suurem, kui sügisel prognoositi. 2024. aasta kasvumäär püsib muutumatuna, jäädes ELis 1,6 protsendi ja euroalal 1,5 protsendi juurde. Prognoosiperioodi lõpuks peaks toodangu maht olema sügisel prognoositust peaaegu 1 protsenti suurem.

Koguinflatsioon on kolm järjestikust kuud aeglustunud, mis tähendab komisjoni vaates, et tipp on ületatud. Nii ka sügisel prognoositi. Pärast kõigi aegade haripunkti, 10,6 protsendi saavutamist oktoobris, on inflatsioon kahanenud ning langes kiirhinnangu kohaselt euroalal jaanuaris 8,5 protsendile. Langus tulenes peamiselt energiainflatsiooni aeglustumisest, samal ajal kui alusinflatsioon ei ole veel haripunkti saavutanud.

Inflatsiooniprognoosi on võrreldes sügisega korrigeeritud veidi allapoole, mis kajastab peamiselt energiaturu arenguid. Prognoosi kohaselt väheneb koguinflatsioon ELis 2022. aasta 9,2 protsendilt 2023. aastal 6,4 protsendile ja 2024. aastal 2,8 protsendile. Euroalal peaks see aeglustuma 8,4 protsendilt 2022. aastal 5,6 protsendile 2023. aastal ja 2,5 protsendile 2024. aastal.

Eestis jõudis tarbijahindade inflatsiooni tipp kätte eelmise aasta augustis. Nüüdseks on inflatsioon pisut aeglustunud, kuid 2022. aasta keskmine näitaja oli koguni 19,4 protsenti. Inflatsiooni aeglustumine eeldatavasti jätkub tänu energia- ja toorainehindade langusele.

Kuigi prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur, on kasvuriskid Euroopa Komisjoni hinnangul üldiselt tasakaalus. Sisenõudlus võib osutuda prognoositust suuremaks, kui gaasi hulgihindade hiljutine langus kandub tugevamalt üle tarbijahindadele ja tarbimine jätkub. Sellegipoolest ei saa välistada, et jätkuvate geopoliitiliste pingete kontekstis pöördub hinnalangus taas tõusule. Ka välisnõudlus võib pärast Hiina taasavanemist osutuda jõulisemaks, mis võib soodustada ülemaailmset inflatsiooni.