Välistudengid maksavad kümneid miljoneid eurosid makse riigikassasse
13. veebruar 2023, 11:57
Möödunud õppeaastal oli välistudengite maksupanus Eesti riigi eelarvesse 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle kaheksa miljoni euro.
Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva.
«On oluline märkida, et välistudengid ei tööta vaid üksikutel päevadel aastas. Nii kohalike kui välisüliõpilaste seas on valdav ikkagi pikemaajaline ehk üle 90 päeva kestev töötamine,» selgitas statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu.
Analüüsis on välja arvutatud ka välistudengite ja -vilistlaste maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol. Kokku panustasid välisüliõpilased ja vilistlased 2021/22. õppeaastal Eesti majandusse 22,4 miljonit eurot. Välistudengid tasusid sotsiaalmaksu 9,4 miljonit eurot ja tulumaksu 4,6 miljonit eurot. 2020/21. õppeaastal õpingud lõpetanud ja seejärel Eestisse töötama jäänud vilistlaste tööjõumaksude kogusumma oli 8,4 miljonit eurot.
Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt välisüliõpilased, kes õpivad IKT või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased. Näiteks IKT välisüliõpilastest töötas 2021/22. õppeaastal õpingute kõrvalt kolmveerand.
Eraldi vaadati analüüsis ka välisüliõpilasi, kes on oma õpingud juba lõpetanud. Tulemustest selgus, et Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste osakaal on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. Välisvilistlased panustasid kõige rohkem info ja side tegevusalade ettevõtetesse, millele järgnesid töötlev tööstus ning finants- ja kindlustustegevus. Enamik välisvilistlastest jäi tööle Tallinna ettevõtetesse.
Haridus- ja noorteameti programmi «Study in Estonia» juhi Eero Loonurme sõnul on näha, et välisvilistlaste panus Eesti majandusse kasvab iga aastaga.
«See on olnud ka üks meie tegevuste eesmärke, et Eestis välja koolitatud ja motiveeritud vilistlased jääksid oma teadmisi Eesti tööturule jagama ka pärast õpingute lõppu. Küll aga tuleks riigil otsida lahendusi, et õpingud lõpetanud välistudengitest tulenev kasu jõuaks kõikidesse maakondadesse – analüüs näitab selgelt, et välisvilistlastest saavad peamiselt kasu vaid Tallinna ja Harjumaa ettevõtted,» lisas Loonurm.