/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1008688t1ha39c.jpg)
Rakvere lihakombinaat tõi koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe poelettidele mahetalleliha 8 erinevat toodet, mille etiketil on muu hulgas ka lambakasvataja nimi märgitud ja kasvatajaid tuleb kogu aeg juurde.
Mahetallede kasvatus kogub tuure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lihakombinaadi liha tootejuhi Heli Sepa sõnul on mahetalleliha valmistatud alla aasta vanustest lammastest ning sel pole vanale lambale iseloomulikku nn kasukamaitset. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui tavaline lambaliha ning heledama värvusega.
Selline liha ei vaja erilist maitsestamist ega marineerimist, samuti liigset kuumtöötlemist.
Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik ütles, et mahetalleliha pärineb maheloomadelt, kes saavad loomuomaselt käituda, pääsevad karjamaale vabasse õhku ja söövad mahesööta. Maheloomade pidamistingimused on täpselt ette antud.
Nõmmiku sõnul on suurimaks probleemiks, mis piirab turule toodava liha hulka ja regulaarsust, nõue, et tiinestamine peab toimuma loomulikes tingimustes.
Lambatallesid peab söötma vähemalt 45 päeva naturaalse täispiimaga, eelistades emapiima. Ka loomade vedamisele ja maheliha käitlemisele on ranged reeglid kehtestatud.
Eestis tegeleb mahelambakasvatusega 333 ettevõtet ja kokku on neis üle 46 000 looma. Põhiliselt kasvavad mahetalled Lõuna-Eestis ja saarte peal, kus on sellek slooduslikult paremad tingimused.
Saaremaa ökoküla peremees Koit Kull kasvatab tuhandel hektaril, põhiliselt Vilsandi saarel enam kui tuhandet lammast. Talleliha turustamise kõrval peab ta väga oluliseks ka rannakarjamaade hooldamist, mille tulemuseks on silmale nauditavad rannaniidud. Aastal 2014 loodab talunik müüa üle 2000 lihatõugu talle.