Viis põhjust, miks sõbrale ei maksa tööd pakkuda

Kerli Kadak Foto: Finesta/ Raul Mee

Hea sõber on kulda väärt, aga kui sõbrast saab töökaaslane, võib ka tugevaim sõprus murenema hakata. Seda tasuks meeles pidada, kui on soov sõpra enda juurde tööle kutsuda või talle kandideerimiseks soovitus anda.

Tööjõurendi ettevõtte Finesta värbamisjuht Kerli Kadak on seda meelt, et sõprus- ja töösuhteid on tark lahus hoida. Oleneb muidugi, kui lähedane on sõber – kas tegu on lihtsalt tuttavaga, kellega aeg-ajalt kokku puututakse ja aega veedetakse või inimesega, keda peame oma elus väga oluliseks ja kellega on tugev side, ütleb Kadak.

«Mida emotsionaalsem on suhe, seda hoolikamalt soovitan järele mõelda enne, kui hakkate oma head sõpra ülemusele välja pakkuma või soovitama teda mõnele tuttavale tööandjale. Omad ohud on nii sõbrale töö otsimisel kui ka temaga koos töötamisel,» hoiatab Kadak ja palub enne sõbraga töösuhtesse asumist läbi mõelda järgmised punktid:

Eraelu jõuab kollektiivi

Uue inimese lisandumine annab värbamiseksperdi sõnul alati tunda, eriti kui tegemist pole suure tööstusega, kus igaüks oma töölõigul toimetab, vaid väiksema kontoriga.

«Kui sellisesse ettevõttesse tuleb inimene, kes on juba varasemast ühe töötajaga lähedane sõber, siis neil kahel on ka väljaspool tööaega oma maailm ja see jõuab suuremal või väiksemal määral kontorisse. Pikaaegsetel sõpradel on oma sisenaljad, ühised mälestused ja seltsielu, aga ma soovitan kogu eraelu jätta tööle tulles ukse taha,» räägib Kadak.

«Esiteks pole tööandja huvides, kui tema ettevõttes tööajal eraasju arutatakse, aga sõpradel omavahel juttu jagub. Teiseks võib ühiste mälestuste hulgas olla ka selliseid, mida pole kolleegidel vaja kuulda. Nii et kui tõesti tuleb hakata sõbraga samas kollektiivis tööd tegema, siis tehke kokkulepe, et tööl ainult tööjutud.»

Konkurents paneb suhted proovile

«Ühel või teisel moel on töökaaslased ka konkurendid ja kui sellesse keskkonda lisandub hea sõber, siis saab ka temast konkurent,» hoiatab Kadak. «Me kipume nagunii ennast pidevalt teistega võrdlema ja teise inimese edus nägema iseenda küündimatust. Pole vaja, et kadedus, mis on puhtinimlik tunne, hakkaks uuristama sõprust.»

Kadak lisab, et kindlasti leidub neid, kes suudavad sõbra üle südamest rõõmustada. «Aga me oleme siiski ainult inimesed. Kui oled väga suure saavutusvajadusega ja karjääri tegemine on sulle tähtis, siis võib-olla on parem, kui sõber töötab kuskil mujal. Siis on kokku saades ka toredam oma töövõitudest rääkida ja rõõmu jagada,» soovitab ta.

Sõpra on keeruline objektiivselt hinnata

«Midagi pole parata, me ei suhtu oma sõpra samamoodi kui teistesse töökaaslastesse. Eelkõige on oht siis, kui sõbrast saab tööelus alluv. On suur võimalus, et me tunnustame tema edusamme rohkem ja märkame vigu vähem. Näiteks oleme pidevalt tööle hilineva sõbraga leebemad kui samas situatsioonis mõne teise töötajaga. Või kiidame teda rohkem või väiksemate saavutuste eest kui teisi kolleege. Kusjuures see ei pruugi olla sugugi teadlik käitumine,» selgitab Kadak.

Tema sõnul on võimalik ka vastupidine variant, et tutvuse kaudu tööle võetud inimene saab just karmima kohtlemise osaliseks. «Nii võib juhtuda, kui sõbra tööle võtnud inimene tahab kangesti näidata, et ta ei tee selle eest allahindlust. Mõnikord pingutab inimene üle ja siis muutub olukord just sõbra jaoks ebavõrdseks. Igal juhul on lõpuks keegi rahulolematu.»

Tööalased pädevused ei ole igapäevaelus nähtavad

Võiks mõelda, et keegi ei oska nii hästi töötajat soovitada kui lähedane sõber, aga sellega Kadak ei nõustu. Reeglina me hindame oma sõpru nende isikuomaduste põhjal, me tunneme neid kui inimesi. Samas tööalaselt ei pruugi need hinnangud õiged olla.

«Näiteks ma võin arvata, et mu sõbranna on väga hea sotsiaalmeedia ekspert, sest mulle meeldib ta Instagrami konto. Aga kui ma tegelikult valdkonda ei tunne, ei tea, mis tasemel tegijad seal on, siis minu arvamus võib olla sügavalt ekslik ja mõjutatud emotsioonidest – ma tahan ju oma sõpra aidata, tahan, et ta leiaks töö. Kui ma nüüd õhutan teda kandideerima ja lisan ise soovituse juurde, et ta sobib suurepäraselt sotsiaalmeedia toimetajaks, siis võib tulemus olla piinlik nii mulle kui sõbrannale,» selgitab Kadak.

Küll aga annab ta hüva nõu olla sõbrale abiks CV jaoks sobivate isiklike omaduste loetlemisel. «See on suurepärane võimalus tuua välja kõik need head küljed, mis on kindlasti olulised ka sõprussuhtes. Kuid ka siin tuleb jääda ausaks. Kui töö, kuhu sõber soovib kandideerida, nõuab kannatlikkust ja te teate, et see pole tal tugev külg, siis öelge see välja. Inimene on õnnelik seda tööd tehes, mis talle isikuomaduste poolest hästi sobib.»

Vastutust pole vaja jagada

Töökoha otsimine ja kandideerimine on küll põnev, aga kindlasti ka pingeline ajajärk. «Arusaadav, et tööd otsivat sõpra tahaks väga aidata, aga tuleb anda aru, et vastutus peab jääma siiski temale,» rõhutab Kadak. «Võib aidata sõbral töökuulutusi otsida, CVd koostada, vestluseks valmistuda, aga seda ei tohiks võtta enda eluülesandeks. Aktiivne peab olema see, kes tööd otsib.»

Kui siiski on tahtmine sõpra oma tööandjale soovitada, siis lõpliku otsuse tegijate ringist tasub ennast taandada. «Seda ka siis, kui töökohustused muidu nõuaks – näiteks on tegu personalijuhi või värbajaga. Las sõber kandideerib pealegi koos soovitusega, aga kui läheb otsuse tegemiseks, on täiesti eetiline ja õige öelda, et sa ei pruugi olla erapooletu ja sellepärast tehakse otsus ilma temata,» pakub Kadak lahenduse.

Juhul kui sõber siis tõesti tööle võetakse, vajab ta sisseelamisel kindlasti abi, aga ka siin hoiatab värbamisekspert vastutuse jagamise eest: «Suurest soovist tagada, et kõik läheks hästi, võite end leida olukorras, kus teete lõpuks lisaks enda tööle ära ka sõbra oma. Parem on suunata uue töötaja abistamine mõnele toredale töökaaslasele, sest nagunii tuleb sõbral hakata uues töökohas looma kolleegidega töösuhteid.»

Finesta ekspert ütleb kokkuvõtteks, et suures ettevõttes eri osakondades eri ülesandeid täitvad sõbrad võivad rahulikult samas kohas töötada ilma, et sõprusesse seetõttu mõrasid tekiks. Suurem oht on just väiksemas kollektiivis ja siis, kui asjasse on segatud ka ülemuse-alluva positsioonid.

Kadak kinnitab veel, et inimestel on reeglina töökaaslastest sõpru, aga need on tekkinud teises järjekorras – esmalt ollakse kolleegid ja aja jooksul saadakse sõpradeks. «Niipidi on turvalisem, sest tööalased suhted saavad enne paika ja sinna peale rajatakse järgmine tasand. Aga ka siin on oht, et kui sõprus kujuneb liiga sügavaks ja suhted lähedasteks, hakkavad emotsioonid töötegemist segama,» ütleb Kadak.