Graafikud ⟩ Turismijuht Rainer Aavik: käisime põhjas, suund on taevasse
10. veebruar 2023, 16:54
Eelmine aasta oli parim turismiaasta pärast kolm aastat tagasi puhkenud koroonakriisi. Kui aasta alguses olid prognoosid pessimistlikumad, siis alates suvest taastus turism juba üsna hoogsalt, märkis EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.
Ööbimiste arv tervikuna jäi mullu vaid 15 protsenti nõrgemaks ajaloolisest turismirekordist 2019. aastal. Taastuva turismi tiibu kärpisid energiakriis ja sõda, positiivset vastumõju avaldas reisivabaduse taastumine, Michelini tulek ning Eesti kui reisisihtkoha arendus ja turundus.
Turismijuhi Aaviku sõnul on Eesti turismi läbi aegade iseloomustanud suur võimekus kasvatada riigi tulusid. «2019. aastal, enne pandeemiat, moodustas turism Eestis 8 protsenti SKTst ning turismiteenuste eksport oli üle 2 miljardi euro, 30 protsenti Eesti teenuste ekspordist.»
Täpsed ekspordinumbrid tulevad märtsi algul, kuid kolme kvartali tulemuste pealt ennustades jääb aastane eksporditulu umbes neljandikuga senisele rekordtulemusele alla. Tulemustega võib rahul olla, sest enne kriisi oli ees väga tugev võrdlusbaas. «Arvestades, et kukkusime pandeemia tõttu kahe miljardi pealt kõigest aastaga poolele miljardile, on poolteise miljardini taastumine tubli saavutus,» hindas Aavik.
Ta sõnas, et välisturismi taastamiseks endisele tasemele peame veel tööd tegema, kuid siseturism saavutas teist aastat järjest uue rekordi. «Kui piirid pandeemia aktuaalsuse taandudes lahti läksid, hakkasid eestlased küll usinasti välismaale reisima, aga mitte siseturismi arvelt! Sama innukalt reisiti ka Eestimaal ja siseturism kasvas 2021. aasta rekordtasemega võrreldes 12 protsenti. Siseturismi kasv kattis mullu selle, mis jäi puudu meie suurimalt välisturult Soomest – ehk üle 400 000 ööbimise.»
Turismijuht tõi välja, et optimismist annab märku ressursside planeerimine sektoris: kui pandeemia ajal sulges osa majutusettevõtteid uksed, siis praeguseks on nii Eestis keskmiselt kui ka Tallinnas voodikohti rohkem kui enne pandeemiat.
Välisturistidest on meil põhjust iseäranis tänulik olla lätlastele – peale selle, et lõunanaabrite ööbimisi oli tervelt 15% rohkem kui rekordilisel 2019. aastal, aitasid need meie turismiettevõtjate jaoks siluda hooajalisust, sest lätlaste ööbimised kasvasid madalhooajal isegi kiiremini kui suvel. Ööbimiste arv Soomest jäi aasta teisel poolel pandeemiaeelsele tasemele alla vaid viiendikuga. Soomega sarnast taastumist näitasid ka Leedu, Poola ja USA.
Mõningate kaugemate riikide puhul võis tajuda ettevaatlikkust meie piirkonda reisimisel. «Eriti palju sellesisulisi murenoote tuli Saksamaalt,» iseloomustas Aavik. «Kindlasti avaldas mõju, kui palju ja millisel toonil võttis sõda käsitleda ühe või teise sihtriigi kohalik meedia. Lisaks on alates pandeemia algusest kriisid enam mõjutanud grupireise, sest kui omal käel seiklejad saavad reisile minna hetkeemotsiooni ajel, siis gruppide liikumisi plaanitakse ette vähemalt aastase varuga. Viimase aja kiired muutused asendasid nii mõnegi korporatiivse jah-sõna otsuse edasilükkamisega.»
Võrreldes Eesti turismi taastumist naabritega, siis on seis meil praegu parem kui Lätis ja Leedus, ning üsna sarnane Soomega. «Püüame Eesti turismiturundusega hoida turgude mitmekesisust. Paar odavlennufirmat tõmbasid küll praegu ühendusi koomale, kuid see on otsus mingis ajas ja võib kiiresti muutuda, sest nagu ei salli tühja kohta loodus, ei salli seda ka turismiäri,» rääkis Aavik. Ka riiklik turismiarendus panustab lennufirmade turundusse sihtkohtades, ostes nähtavust lennufirmade omakanalites. 2022. aastal toimus koostöö nelja lennufirmaga 16 lennuliini arendamiseks.
Eesti turismile oli mullu kõige tugevamaks sõnumiks Michelini tulek. On tõusnud väliskülastajate arv ning kasvanud ka kohalike uhkus kodumaiste söögikohtade üle. Inimesed on muutunud teadlikumaks, elamusele ollakse nõus rohkem kulutama. Tärniga restoranid olid suvel mitu kuud ette broneeritud. «Restoranid on jaganud muljeid, et tullakse juba kindlate ootustega ning osatakse võrrelda sama taseme restoranidega mujal maailmas. Kindlasti mõjutab Michelini restoranigiidi Eestisse jõudmine kohalikke noori talente, kas siis Eestisse naasma või karjääri edendamise eesmärgil siia jääma,» sõnas Aavik.
Visit Estonia egiidi all tehtud Michelini kommunikatsioon tõi läinud aastal ligi 500 rahvusvahelise haardega kajastust, mille lugejaskond ulatus rohkem kui poole miljardini. Lisaks tõi Aavik välja, et Visit Estonia sotsiaalmeediakanalitel, kus pidevalt eri keeltes turundust tehakse, on pool miljonit jälgijat, visitestonia.com veebilehele tehti läinud aastal aga ligi 13 miljonit külastust. «Riikliku turismiarenduse prioriteet on viimastel aastatel olnud edendada kogu sektori digivõimekust. Kõik keerutavad peos telefone ja kes seal veenab, saab ka külalise endale,» selgitas Aavik. Digiturundusele annavad lisa erilised Eesti kui sihtkoha tuntust kasvatanud meediaprojektid, nagu koostöö BBC-ga, Hispaania moelooja Duyosega, Soome räpilegendi Teflon Brothersiga.
Ta tõi välja, et sel aastal lähevad riigi ja piirkondade turismiarendajad, ning turismiettevõtjad koostöös püüdma juba kriisieelseid tulemusi. «Need pole ainult suured numbrid. Turism on tugeva positiivse mõjuga ka meie majanduse struktuurile, eriti arvestades regionaalset mõju. See annab tööd maapiirkondades ja tekitab tulu seal, kus tootmisega seotud töökohti on vähe. Edukas turismisektor tõstab kõigi Eesti elanike elukvaliteeti heade restoranide, maailmatasemel sündmuste ning põnevate atraktsioonidega. Ning lõppude lõpuks on turism ka julgeolek: mida rohkem on inimesi, kes on Eestit külastades saanud unustamatu mulje, seda enam on meil maailmas sõpru, kellele meie riigi saatus korda läheb,» võttis Aavik kokku.