Karm tõde ⟩ Nõudlus Eesti kaupade järele kukub kivina

Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu langus mõjutab Eesti palkmajatootjaid. Foto: Peeter Kümmel

Hinnatõus peidab tööstustoodangu languse tegelikku suurust, sest nominaalhindades pole eksport veel vähenenud. Tööstuse tootmismaht kahaneb aga endiselt kiiresti, nõudlus Eesti peamiste eksportkaupade järele on oluliselt vähenenud, ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti tööstustoodangu langus detsembris oli üks euroala suurimatest, tööpäevade arvuga korrigeerituna -11,5 protsenti. Võrreldes novembriga, kui tööstustoodang kahanes 12 protsenti, oli langus vaid veidi väiksem, ütles Nestor.

Enim kahanes detsembris protsentuaalselt puitmassi ja pabertoodete tootmine – 40 protsenti. Selle tegevusala ärimudelile on tõsise löögi andnud kallid energiahinnad, mis tootmise kohati suisa kahjumlikuks muudavad.

Suure kukkumise tegid aga ka mitmed tegevusalad, mis on seotud Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu konjunktuuriga. Nii kahanes näiteks mööblitööstuses tootmine 28 protsenti, keemiatööstuses 23 protsenti ja puidutööstuse 10 protsenti. Tootmismahu kasvu näitas detsembris vaid väike osa tööstusest. Suuremaid kasvunumbreid raporteerisid transpordivahendite tootmisega tegelevad alad, nagu laevaehitus ja haagiste tootmine.

Rootsi nõudluse madalseis kestab pikemalt

Soome järel on Eesti tähtsuselt teine kaubanduspartner Rootsi, kuhu mullu liikus umbes kümnendik siin toodetud kaupadest. Seejuures moodustasid sellest suure osa kaubad, mis on mingil viisil seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Nii andsid näiteks puittooted 18 protsenti kogu Rootsi suunduvast kaubaveost ja mööbel ning valmismajad 15 protsenti. Mis on ehk isegi olulisem, on Rootsi tähtsus konkreetsete kaupade koguekspordis. Näiteks kogu mööbli ja valmismajade ekspordist andis Rootsi mullu 22 protsenti. Sama suur oli Rootsi osakaal ka tekstiiltoodete ekspordis. Lisaks liikus sinna 15 protsenti kogu puiduekspordist. Sedavõrd suured arvud tähendavad, et Rootsi nõudluse tugev aeglustumine mõjutab selgelt Eesti majanduskonjunktuuri.

Kahjuks osutub Rootsi majanduse käekäik 2023. aastal ilmselt üheks Euroopa kõige nigelamatest. SEB viimase prognoosi kohaselt kahaneb Rootsi SKT tänavu 1,2 protsenti. Languse peamised põhjused on inimeste reaalsissetuleku vähenemine ja suur kukkumine ehitusturul. Rootsi kinnisvarahinnad on tõusvate intressimäärade keskkonnas oluliselt langenud.

Võrreldes tipuga 2022. aasta veebruaris, on eluasemehinnad langenud keskmiselt 15 protsenti. Et hinnasula jätkub, siis keskmiselt kahaneb elukondliku kinnisvara hind Rootsis kokku 20 protsenti. Selle tulemusena on kinnisvaraarendajad muutunud uute projektide ettevõtmisel äärmiselt skeptiliseks. Kui 2021. aastal alustati Rootsis 67 000 elamuehitusprojektiga, siis tänavu kahaneb ehitusmaht vaid pooleni toonasest. Kui üldiselt prognoositakse Euroopas majanduskonjunktuuri paranemist 2023. aasta teises pooles, siis pika vinnaga ehitustegevuse taastumine varasemas mahus võtab Rootsis aega palju kauem.

Majapidamiste nõudluse vähenemine saab olema laiapõhjalisem, kui vaid koduostu edasilükkamine. Et inflatsioon on osutunud palgakasvust palju kõrgemaks, siis väheneb rootslaste reaalpalk selle ja eelmise aasta peale kokku 11 protsenti. Õnneks on maksulangetuste ja subsiidiumite toel tegelik majapidamiste kasutatava tulu vähenemine tagasihoidlikum, piirdudes 4 protsendiga. Aina suurema osa sissetulekust viivad aga kõrgemad intressimäärad, mille tõttu kasvab intressimaksete osakaal 2,5 protsendilt 5,5 protsendini majapidamiste tulust. Nende Eesti ettevõtete jaoks, kes Rootsiga kaupa teevad, tähendab see vajadust pingutada senisest rohkem muudel turgudel.