/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/02/10/15131116t1h5f2d.jpg)
Venemaa valitsus vähendab sanktsioonide tõttu nafta- ja gaasitoomist ja eksporti, andes sellega hoobi tegevusalale, mis juba nõukogude ajast on varustanud riigi majandust importkaupade ning tehnoloogia eest tasumiseks vajaliku tugeva valuutaga.
Sanktsioonid mõjuvad: Venemaa paneb naftatööstuse noa alla (1)
Lääneriikide kehtestatud uute sanktsioonide paketiga seoses vähendab Venemaa märtsikuust naftatootmist 500 000 barreli võrra päevas, teatas energeetikavaldkonna eest vastutav asepeaminister Aleksandr Novak, kirjutab Moscow Times.
«Nagu juba varem öeldud, ei tarni me naftat neile, kes kas otseselt või kaudselt toetavad hinnalae põhimõtteid,» lausus ta, lisades, et turuolukorrast tulenevalt on võimalikud ka edasised otsused.
Hinnalagi kehtib Venemaa toornaftale alates eelmise aasta 5. detsembrist: üle 60 dollari eest müüdud barrelid jäävad tankervedudes kindlustuskaitseta. 5. veebruarist rakendus sama hinnalagi ka kõikidele Venemaa naftatoodetele. Moscow Times kirjutab, et kuigi need sanktsioonid ei toonud hetkega ei tootmise langust ega ka naftaekspordi vähenemist (jaanuaris kasvas see isegi 20 protsenti), saadi selle eest vähem raha. Keskmine Urali naftabarreli hind langes jaanuaris 49,5 dollarini.
Kui jaanuaris tootis Venemaa 10,9 miljonit barrelit päevas, siis pärast tootmise vähendamist võib see märtsis kukkuda 10,4 miljoni barrelini. See on sõja alguse esimestest kuudest kõige madalam tase.
Rahvusvahelised analüütikud prognoosivad, et 2023. aasta kokkuvõttes võib Venemaa naftatööstus kaotada päevasest tootmisest 1,4 miljonit ning tootmismaht võib langeda 9,6 miljoni barrelini ehk 2000ndate lõpu tasemele.
Naftasektori peamine probleem ei ole niivõrd naftale kehtestatud sanktsioonid, kuivõrd naftatoodete suhtes rakendatud piirangud, sest üleliigsete mahtude Aasiasse suunamine on nõudluse puudumise tõttu keeruline, selgitas Alfa panga peaökonomist Natalja Orlova.