Euroopa tahab võtta energiafirmadelt võimaluse riikide vastu kohtusse minna (3)
12. veebruar 2023, 14:22
Euroopa Liidu riigid püüavad pääseda 25 aastat tagasi sõlmitud lepingust, millega energiafirmad saavad terveid riike kohtusse kaevata.
1990ndatel tundus nn energiaharta lepe hea mõte: selle idee oli energiafirmade tegevuse koordineerimine ja ettevõtete kaitsmine. Kaitse pidi muu hulgas seisnema võimaluses, et kui energiakontsern tunneb, et talle on liiga tehtud, saab ta terve riigi vastu kohtusse minna.
Euractivi andmetel on praegu leppega liitunud 51 riiki, sealjuures terve rida Euroopa riike, kaasa arvatud Eesti. Nüüd, mil energiaturg on läbi tegemas olulisi vapustusi, avastavad riigid, et see lepe on neile kahjulik ning püüavad sellest pääseda. Juba 2016. aastal astus sellest välja Itaalia. Kuigi alles eelmisel aastal püüdis üks energiafirma Itaalialt sellele leppele viidates nõuda 190 miljonit eurot selle eest, et Itaalia ei lubanud tal rannikualadel naftat puurida.
Nüüd püüavad selle üles öelda ka Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Hispaania ning Poola. Euractivi andmetel on ka Euroopa Komisjoni seisukoht, et Euroopa riigid peaksid leppest taanduma, sest see õõnestab liidu rohepööret. Küsimus on nüüd vaid selles, kas riigid astuvad välja ükshaaval või terve Euroopa Liidu ühtse blokina.
Seepärast tuli Euroopa Komisjonile halva üllatusena Šveitsi teade, et nemad ei mõtlegi leppest välja astuda. Šveits ei ole Euroopa Liidu liige ning seega ei saa Brüssel talle midagi dikteerida. Küll aga kardetakse nüüd Brüsselis, et Šveitsist saab energiafirmade kohtu-kants, läbi mille Euroopat kohtulahingutesse tiritakse.
Šveitsi energiaministri rahvusvaheliste energiaasjade juht Jean-Christophe Fueeg ütles, et Šveits pole oma seisukohta muutnud. Samuti soovitas Fueeg mõelda asjaolule, et kas Šveitsi investorid, kellel on Euroopa Liidus miljardite eurode väärtuses varasid, vaataksid hea pilguga selle peale, kui Šveitsi riigi leppest lahkumise tõttu nende varade kaitse lõppeks.
Euractiv viitas varasemale energiaharta endise töötaja analüüsile, mille järgi võiks energiafirmad riikidelt saada 2050. aastaks kuni 1,4 triljoni dollari väärtuses kompensatsiooni. Seni on leppe raames fossiilkütustega tegelevad ettevõtted saanud riikidelt ligikaudu poole miljardi euro väärtuses kompensatsiooni.