/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/09/15130096t1h04f4.jpg)
Tallinna börsil kaubeldavate LHV ja Coop Panga värskeimates tulemustes pole majanduslangusest märkigi. Võiks lausa öelda, et kui see ongi langus, siis sellises languses tahakski elada.
Coop Panga kasum kasvas mullu neljandas kvartalis aastaga 98 protsenti, LHV oma aga 26 protsenti. Öeldakse, et pangad on nagu majanduse võimendusega peegeldajad. Praegu näib aga, et need pangad tegutsevad mingisuguses teises Eestis.
Üks suur pankade kasumikasvu põhjus lisaks laenuportfelli kosumisele on tõusnud intressimarginaal. Pangad teenivad tänu euribori tõusule laenudelt palju enam, kui maksavad hoiustele. Kuigi võib tunduda, et kuue kuu euribor on tõusnud juba kolme protsendini ja palju seal enam tõusuruumi on, tasub meeles pidada, et kogu rahaturu baasintressimäära kerkimine pole veel pankade kasumisse jõudnud.
Pankadele hakkab uus euribor kehtima pika, kuni kuuekuulise viitajaga, kui lepingutes muutub laenuintress. Coop Pank seletas konverentsikõnes investoritele, et detsembris oli väljastatud laenude keskmine euribor alles 1,9 protsenti. Seega on vahe praegusega märkimisväärne. Sinna ongi pankade tulevane kasumikasvu mootor peidetud.
Tulemusega ülimalt rahul pangajuht Margus Rink ütles, et tegelikult enam nii vahva pole. Nimelt näitavad kvartalitulemused sisuliselt kvartal varem tehtud töö vilju ja tegelikult on laenunõudlus hakanud kahanema. Seda saab näha tänavuse esimese kvartali tulemustes.
Pankade tervise väga oluline näitaja ehk krediidikahjude osa laenuportfellist on mõlemal pangal üliväike. Sellest hoolimata nähakse, et suhtarvud on hakanud halvenema, mistõttu suurendati igaks juhuks eraldisi võimalike laenukahjude katmiseks. Iseasi, kas neid tarvis läheb, kuid seda ei tea keegi ette.
Samuti rääkis Rink, et pangad annavad intressitõusu väikese viivitusega edasi ka hoiustajatele. «Meie pank annab umbes poole intressitõusust hoiustajatele,» märkis Rink. «Suured S-tähega algavad pangad saadavad praktiliselt kogu intressitõusu raha Rootsi.»
Coop Pank on lihtne pank: mida suuremaks see kasvab, seda enam kasvab efektiivsus. Seevastu LHV Pank näitas neljandas kvartalis väga ilusat 26-protsendilist kasumikasvu, kuid terve aasta peale oli kasv kõigest kaks protsenti. Pank katsub kanda kinnitada Suurbritannias, kuid täieõiguslikku pangalitsentsi pole veel saadud, selleni loodetakse jõuda märtsis. LHV on investeerinud Suurbritanniasse suured summad, kuid erilisi tulemusi pole veel näha. Eesti tulemuste kõrval on sealne äri olnud nagu kaalupomm jooksja jala küljes.
LHVs leidis aset ka selline huvitav muutus, et laenuportfell kasvas aastaarvestuses 521 miljonit eurot, kuid peamiselt finantsvahendajate tõttu vähenes samal ajal hoiuste maht 907 miljonit eurot. Seetõttu võib bilansi põhjal kohati näha tegevuse kokkutõmbumist.
Ent LHV on Coop Pangast palju keerulisem pank, kellel on teenuseid ja kliendigruppe, millega Coop Pank ei tegelegi. Näiteks needsamad finantsvahendajad – nende raha puhul tuleb valmis olla, et see võib välja minna sama kiiresti, kui sisse tuli, mistõttu tuleb hoida likviidsuspuhvrit ja seda raha välja laenata eriti ei saa. Samas: keskpangad maksavad nüüd raha hoidmisele keskpangas intressi ja tulu teenitakse ka finantsvahendajate raha hoidmise pealt.