Ligi: ESMi risk eelarvele on tagasihoidlik ja teoreetiline

Andrus Karnau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Mihkel Maripuu

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles õiguskantsleri äsjast seisukohavõttu kommenteerides, et kui Eesti osalus ESMs on põhiseaduse vastane, siis peaks seda olema ka osalus IMF ja rahvusvahelistes arengupankades.

«Põhiseaduse tõlgendused annab riigikohus ja õiguskantsleri asi ongi oma mure välja öelda,» ütles Ligi. «Ent mina ei usu, et põhiseaduse autorid said mõelda, et väike Eesti peab olema maailmas üksi, et ta võib rahvusvahelist abi ja toetust saada, aga mitte enda huvides anda.»

Ligi lisas, et ta ei usu, et põhiseaduse autorid leidsid, et Eesti julgeolek ja majanduskeskkond pole väärt õigust luua koos Euroopaga ühendus, mis lahendab erakoralisi olukordi.

«ESMi otsused on valitsuses pikalt läbi kaalutud ja olnud ka meie kõigile liitlastele sobivad,» lausus Ligi.

«Õiguskantsleri viidatud probleemi lahenduseks on ESMs olemas tagatismehhanism. Selle ja rahanduslikud tõsiasjad on õiguskantsler minu hinnangul kaalumata jätnud ja ta ei väljendanud oma muret ka ESMi käsitlenud valitsuse istungil,» lisas Ligi.

Ligi märkis, et ESMi erakorraline otsustusmehhanism on riigieelarvele äärmiselt teoreetiline, maandatud ja isegi mahult piisavalt tagasihoidlik risk.

«Kui lähtuda samast põhimõttest, on Eesti osalus IMFs ja erinevates arengupankades algusest peale ebaseaduslik, seda enam, et ESMi puhul tegeleb riik otseselt iseenda majandusliku julgeoleku, mitte pelgalt teiste toetamisega, nagu nende organisatsioonide puhul,» ütles Ligi.

«Meie osalus IMFs on eelarvega võrreldes olnud aegade jooksul märksa suurem ning sealne demokraatia on ESMga võrreldes olematu. Kahetseda pole tulnud. Kas järgmisena nõuame IMFi reformi, on mu tagasihoidlik küsimus,» ütles Ligi.

Õiguskantsler Indrek Teder teatas esmaspäeval, et ESMi asutamisleping on põhiseadusega vastuolus, sest otsused saab teha 85-protsendise häälteenamusega. Kuna Eesti osalus on väiksem kui 0,2 protsenti ESMi kapitalis, siis pole Tederi hinnangul Eestil võimalik end ESMi mittesoovitavate otsuste eest kaitsta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles