Ärakasutatud ja rahata: võõrtöölised jäävad sageli teenitud tasust ilma
9. veebruar 2023, 12:26
Töövaidluskomisjonides on suurenenud võõrtööliste kaebused saamata jäänud tasude kohta. Ka summad, mida neile makstakse, on kahtlaselt väikesed.
Donetski lähedalt pärit Ljudmilla töötas Tallinna vanalinnas asuvas Jaapani restoranis Kanuti Ramen, mida pidas Rannakohvikud OÜ. Eelmise aasta lõpus kuulutas ettevõte välja pankroti ja Ljudmillal jäi saamata poole kuu palk ehk 316 eurot. Jaanuaris maksis töötukassa talle ettevõtte pankrotistumise kompensatsiooni summas 250 eurot.
Rannakohvikute juhatusse kuulunud Zakhir Yakhiaiev rajas kohe uue ettevõtte Rokoköök ja jätkas samas kandis sarnase nime all söögikoha pidamist. Ljudmilla tööd kiitis ta väga ja oli valmis ta ka uuesti tööle võtma.
«Eelmisel aastal elektri hind tõusis kõrgustesse ja tooraine läks nii kalliks, et me ei pidanud vastu,» selgitas Yakhiaiev eelmise ettevõtte pankrotti.
Ljudmilla otsis uut tööd ja sai infot, et Vilde tee Maximas vajatakse toiduletti abitöölist. Kohapeal selgus, et enne sellele tööle asumist oleks tal tulnud läbida n-ö katseaeg koristajana. Uurides Maxima peakontorist, kuidas selline asi saab võimalik olla, asja täpsustati ja saadeti üllatav vastus. «Tegemist peab olema eksitusega, sest seal kaupluses on meil koristusteenus sisse ostetud,» teatas pressiesindaja.
Tuhanded eurod võlgu
2019. aasta lõpus loodud Scandinavian Group Osaühing jäi ukrainlastele ehitustööde eest võlgu tuhandeid eurosid.
«Minu mehel jäi ühes kuus saamata 1400 eurot, teistel meestel on kahe-kolme kuu peale 3000–4000 eurot,» rääkis Irina. Sellel objektil töötas kolm meest Ukrainast, kuid objekte oli veel ja neil töötas rohkem võõrtöölisi.
Ehkki meestele on väidetud, et firma on pankrotis ja pankrotimenetlus on algatatud, ei leia äriregistris selle kohta ühtegi märget. See aga tähendab, et kuni kohus pole firmat maksejõuetuks kuulutanud, et ole meestel alust töötukassast maksejõuetushüvitist saada.
Äriregistri järgi on Scandinavian Group riigile võlgu ligi 40 000 eurot makse. Ettevõttes töötas mullu viimases kvartalis 21 inimest ning selle kvartalikäive oli 66 151 eurot.
Firma ainus juhatuse liige on Vitali Bogachev, kes figureerib äriregistris sama isikukoodiga tegeliku kasu saajana aga hoopis nime all Vitali Plešakov. Küsimusele, miks ei ole pankrotimenetlusele ametlikku kinnitust, vastas Bogachev, et nad alles ajasid dokumente korda. Ülejäänud küsimustele palub ta võimalust vastata kirjalikult ja lubab seda õhtuks teha, kuid ei selleks ega ka järgnevateks õhtuteks ühtegi vastust ei laeku.
Töövaidluskomisjonist 800 000 eurot
Tööinspektsiooni (TI) töövaidluskomisjonides on suurenenud võõrtööliste kaebuste osakaal, kinnitas TI pressiesindaja Carolin Liis Tamm.
Möödunud aastal laekunud 1868 töövaidlusavaldusest 254 ehk 14 protsenti kõigist avaldustest oli seotud võõrtööjõuga. Aasta varem oli selliseid avaldusi kokku 241 ehk 11 protsenti kõigist avaldustest.
2022. aastal oli välismaiste töötajatega seotud töövaidlustega seotud 148 erinevat tööandjat, aasta varem oli 158 erinevat tööandjat.
Probleemsemad sektorid on ehitus, kust pärineb 40 protsenti võõrtööjõuga seotud töövaidlustest, haldus ja abitegevus 21 ning veondus ja laondus 7-protsendise osakaaluga võõrtööjõuga seotud töövaidlustest.
Ametite poolest on töövaidlustes enim esindatud ehitajad, autojuhid, kokad ja klienditeenindajad. Riikide ja rahvuste lõikes saab välja tuua Ukrainast, Venemaalt, Lätist ja Gruusiast saabunud töötajad.
Suurem osa nõuetest on rahalised nõuded: maksmata töötasu, puhkusetasu või hüvitiste nõuded.
Töövaidluskomisjoni esitatud välismaise tööjõuga seotud 254 avaldusest rahuldati täielikult 38 avaldust summas 140 469 eurot ning osaliselt 55 avaldust summas 382 406 eurot. Rahuldamata jäeti 22 avaldust, summas 297 868 eurot.
Kompromisse kinnitati 55 avalduse puhul kogusummas 246 313 eurot. 14 avaldust 84 175 euro ulatuses on veel menetluses ning ülejäänud 70 avaldust on lõpetatud määrusega kas menetlusse võtmisest keeldumise või menetluse lõpetamisega muudel põhjustel kogusummas 170 744 eurot.