Eesti kaubavahetuse puudujääk kerkis mullu pooleteise miljardi võrra

Puitmajade tootjatel on rasked ajad, kuna Skandinaavia kinnisvaraturult ei tule tellimusi endises mahus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17 protsenti ning import 23 protsenti, samas kui 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21 miljardi ja imporditi 25 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis oli 1,5 miljardi euro võrra suurem kui eelneval aastal. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete, transpordivahendite ning mineraalsete kütuste kaubavahetus. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas mööbli ja kokkupandavate puitehitiste kaubavahetuses, teatas amet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et 2022. aastat iseloomustas jätkuv toorme ja energiakandjate hinnakasv, sõda ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid. «Sanktsioonide rakendamise eel toimus nende kaupade oluliselt suurenenud eksport või import. Aasta alguses toetas hinnakasv kaubavahetuse väärtuste suurenemist, kuid aasta teises pooles hakkas mõju avaldama majanduse jahtumine,» sõnas Puura. Aasta teisest poolest hakkas oluliselt vähenema Eesti päritolu kaupade väljavedu ja kasvama reeksport.

Eestist eksporditi kaupu 190 riiki ja imporditi 156 riigist. «Meie peamisteks kaubanduspartneriteks olid Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende osatähtsus 70 protsenti ja impordis 78 protsenti,» lisas Puura.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2022. aastal Soome, moodustades 15 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid Läti 14 protsendi ja Rootsi 9 protsendiga. Soome eksporditi enim metalli ja metalltooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning elektriseadmeid. Lätti eksporditi elektrienergiat, maagaasi, toidukaupa ja transpordivahendeid ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, puitu ja puittooteid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Lätlased vajasid energiat

Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, 1,2 miljardi euro võrra, Soome 475 miljoni euro võrra ja Rootsi 281 miljoni euro võrra. Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, maagaasi, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Soome elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Samas vähenes eksport enim Ameerika Ühendriikidesse, 513 miljoni euro võrra, ja Hollandisse 264 miljoni euro võrra. Ameerika Ühendriikidesse viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid, Hollandisse eksporditi vähem mineraalseid kütuseid.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes 2021. aastaga suurenes enim mineraalsete kütuste ja elektrienergia, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning puidu ja puittoodete eksport. Samas vähenes enim elektriseadmete väljavedu.

Reeksport Eestist kasvas 42 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 7 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 66 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist aastatagusega võrreldes töödeldud kütuste ja kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest, 16 protsenti Eesti koguimpordist, nii Leedu, Saksamaa kui Läti osatähtsus oli aga 10 protsenti. 2021. aastaga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 1,1 miljardi euro võrra kaupade import Soomest, sellele järgnesid 731 miljoni euro suuruse kasvuga Leedu ning 625 miljoni euroga Läti. Soomest toodi Eestisse varasema aastaga võrreldes enam elektrienergiat ja mootorikütust, Lätist maagaasi, toidukaupu, kommunikatsiooniseadmeid ning Leedust mootorikütuseid ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest, 484 miljoni euro võrra, ning Venemaalt, 293 miljoni euro võrra.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia import, 1,6 miljardi euro väärtuses, põllumajandussaaduste ja toidukaupade import aga 485 miljonit eurot ning mehaaniliste masinate sissevedu Eestisse 343 miljonit eurot.

Möödunud aasta detsembris jäi nii ekspordi kui ka impordi väärtused 2021. aasta tasemele. Eestist eksporditi kaupu 1,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,9 miljardi euro eest. Enim eksporditi ja imporditi mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kaupa eksporditi enim Lätti, Soome ja Rootsi ning imporditi Soomest, Saksamaalt ja Lätist.